🗊 Презентация Gaasid ja vedelikud. Ainete olekudiagrammid. (Loeng 7)

Категория: Химия
Нажмите для полного просмотра!
Gaasid ja vedelikud. Ainete olekudiagrammid. (Loeng 7), слайд №1 Gaasid ja vedelikud. Ainete olekudiagrammid. (Loeng 7), слайд №2 Gaasid ja vedelikud. Ainete olekudiagrammid. (Loeng 7), слайд №3 Gaasid ja vedelikud. Ainete olekudiagrammid. (Loeng 7), слайд №4 Gaasid ja vedelikud. Ainete olekudiagrammid. (Loeng 7), слайд №5 Gaasid ja vedelikud. Ainete olekudiagrammid. (Loeng 7), слайд №6 Gaasid ja vedelikud. Ainete olekudiagrammid. (Loeng 7), слайд №7 Gaasid ja vedelikud. Ainete olekudiagrammid. (Loeng 7), слайд №8 Gaasid ja vedelikud. Ainete olekudiagrammid. (Loeng 7), слайд №9 Gaasid ja vedelikud. Ainete olekudiagrammid. (Loeng 7), слайд №10 Gaasid ja vedelikud. Ainete olekudiagrammid. (Loeng 7), слайд №11 Gaasid ja vedelikud. Ainete olekudiagrammid. (Loeng 7), слайд №12 Gaasid ja vedelikud. Ainete olekudiagrammid. (Loeng 7), слайд №13 Gaasid ja vedelikud. Ainete olekudiagrammid. (Loeng 7), слайд №14 Gaasid ja vedelikud. Ainete olekudiagrammid. (Loeng 7), слайд №15 Gaasid ja vedelikud. Ainete olekudiagrammid. (Loeng 7), слайд №16 Gaasid ja vedelikud. Ainete olekudiagrammid. (Loeng 7), слайд №17 Gaasid ja vedelikud. Ainete olekudiagrammid. (Loeng 7), слайд №18 Gaasid ja vedelikud. Ainete olekudiagrammid. (Loeng 7), слайд №19 Gaasid ja vedelikud. Ainete olekudiagrammid. (Loeng 7), слайд №20 Gaasid ja vedelikud. Ainete olekudiagrammid. (Loeng 7), слайд №21 Gaasid ja vedelikud. Ainete olekudiagrammid. (Loeng 7), слайд №22 Gaasid ja vedelikud. Ainete olekudiagrammid. (Loeng 7), слайд №23 Gaasid ja vedelikud. Ainete olekudiagrammid. (Loeng 7), слайд №24 Gaasid ja vedelikud. Ainete olekudiagrammid. (Loeng 7), слайд №25 Gaasid ja vedelikud. Ainete olekudiagrammid. (Loeng 7), слайд №26 Gaasid ja vedelikud. Ainete olekudiagrammid. (Loeng 7), слайд №27 Gaasid ja vedelikud. Ainete olekudiagrammid. (Loeng 7), слайд №28 Gaasid ja vedelikud. Ainete olekudiagrammid. (Loeng 7), слайд №29 Gaasid ja vedelikud. Ainete olekudiagrammid. (Loeng 7), слайд №30 Gaasid ja vedelikud. Ainete olekudiagrammid. (Loeng 7), слайд №31 Gaasid ja vedelikud. Ainete olekudiagrammid. (Loeng 7), слайд №32 Gaasid ja vedelikud. Ainete olekudiagrammid. (Loeng 7), слайд №33 Gaasid ja vedelikud. Ainete olekudiagrammid. (Loeng 7), слайд №34 Gaasid ja vedelikud. Ainete olekudiagrammid. (Loeng 7), слайд №35 Gaasid ja vedelikud. Ainete olekudiagrammid. (Loeng 7), слайд №36 Gaasid ja vedelikud. Ainete olekudiagrammid. (Loeng 7), слайд №37 Gaasid ja vedelikud. Ainete olekudiagrammid. (Loeng 7), слайд №38 Gaasid ja vedelikud. Ainete olekudiagrammid. (Loeng 7), слайд №39 Gaasid ja vedelikud. Ainete olekudiagrammid. (Loeng 7), слайд №40 Gaasid ja vedelikud. Ainete olekudiagrammid. (Loeng 7), слайд №41 Gaasid ja vedelikud. Ainete olekudiagrammid. (Loeng 7), слайд №42 Gaasid ja vedelikud. Ainete olekudiagrammid. (Loeng 7), слайд №43 Gaasid ja vedelikud. Ainete olekudiagrammid. (Loeng 7), слайд №44 Gaasid ja vedelikud. Ainete olekudiagrammid. (Loeng 7), слайд №45 Gaasid ja vedelikud. Ainete olekudiagrammid. (Loeng 7), слайд №46 Gaasid ja vedelikud. Ainete olekudiagrammid. (Loeng 7), слайд №47 Gaasid ja vedelikud. Ainete olekudiagrammid. (Loeng 7), слайд №48 Gaasid ja vedelikud. Ainete olekudiagrammid. (Loeng 7), слайд №49 Gaasid ja vedelikud. Ainete olekudiagrammid. (Loeng 7), слайд №50 Gaasid ja vedelikud. Ainete olekudiagrammid. (Loeng 7), слайд №51 Gaasid ja vedelikud. Ainete olekudiagrammid. (Loeng 7), слайд №52 Gaasid ja vedelikud. Ainete olekudiagrammid. (Loeng 7), слайд №53 Gaasid ja vedelikud. Ainete olekudiagrammid. (Loeng 7), слайд №54 Gaasid ja vedelikud. Ainete olekudiagrammid. (Loeng 7), слайд №55 Gaasid ja vedelikud. Ainete olekudiagrammid. (Loeng 7), слайд №56 Gaasid ja vedelikud. Ainete olekudiagrammid. (Loeng 7), слайд №57 Gaasid ja vedelikud. Ainete olekudiagrammid. (Loeng 7), слайд №58 Gaasid ja vedelikud. Ainete olekudiagrammid. (Loeng 7), слайд №59 Gaasid ja vedelikud. Ainete olekudiagrammid. (Loeng 7), слайд №60 Gaasid ja vedelikud. Ainete olekudiagrammid. (Loeng 7), слайд №61 Gaasid ja vedelikud. Ainete olekudiagrammid. (Loeng 7), слайд №62 Gaasid ja vedelikud. Ainete olekudiagrammid. (Loeng 7), слайд №63 Gaasid ja vedelikud. Ainete olekudiagrammid. (Loeng 7), слайд №64 Gaasid ja vedelikud. Ainete olekudiagrammid. (Loeng 7), слайд №65 Gaasid ja vedelikud. Ainete olekudiagrammid. (Loeng 7), слайд №66 Gaasid ja vedelikud. Ainete olekudiagrammid. (Loeng 7), слайд №67 Gaasid ja vedelikud. Ainete olekudiagrammid. (Loeng 7), слайд №68 Gaasid ja vedelikud. Ainete olekudiagrammid. (Loeng 7), слайд №69 Gaasid ja vedelikud. Ainete olekudiagrammid. (Loeng 7), слайд №70 Gaasid ja vedelikud. Ainete olekudiagrammid. (Loeng 7), слайд №71 Gaasid ja vedelikud. Ainete olekudiagrammid. (Loeng 7), слайд №72 Gaasid ja vedelikud. Ainete olekudiagrammid. (Loeng 7), слайд №73 Gaasid ja vedelikud. Ainete olekudiagrammid. (Loeng 7), слайд №74 Gaasid ja vedelikud. Ainete olekudiagrammid. (Loeng 7), слайд №75 Gaasid ja vedelikud. Ainete olekudiagrammid. (Loeng 7), слайд №76 Gaasid ja vedelikud. Ainete olekudiagrammid. (Loeng 7), слайд №77 Gaasid ja vedelikud. Ainete olekudiagrammid. (Loeng 7), слайд №78 Gaasid ja vedelikud. Ainete olekudiagrammid. (Loeng 7), слайд №79 Gaasid ja vedelikud. Ainete olekudiagrammid. (Loeng 7), слайд №80 Gaasid ja vedelikud. Ainete olekudiagrammid. (Loeng 7), слайд №81 Gaasid ja vedelikud. Ainete olekudiagrammid. (Loeng 7), слайд №82 Gaasid ja vedelikud. Ainete olekudiagrammid. (Loeng 7), слайд №83 Gaasid ja vedelikud. Ainete olekudiagrammid. (Loeng 7), слайд №84 Gaasid ja vedelikud. Ainete olekudiagrammid. (Loeng 7), слайд №85 Gaasid ja vedelikud. Ainete olekudiagrammid. (Loeng 7), слайд №86 Gaasid ja vedelikud. Ainete olekudiagrammid. (Loeng 7), слайд №87 Gaasid ja vedelikud. Ainete olekudiagrammid. (Loeng 7), слайд №88 Gaasid ja vedelikud. Ainete olekudiagrammid. (Loeng 7), слайд №89 Gaasid ja vedelikud. Ainete olekudiagrammid. (Loeng 7), слайд №90 Gaasid ja vedelikud. Ainete olekudiagrammid. (Loeng 7), слайд №91 Gaasid ja vedelikud. Ainete olekudiagrammid. (Loeng 7), слайд №92 Gaasid ja vedelikud. Ainete olekudiagrammid. (Loeng 7), слайд №93 Gaasid ja vedelikud. Ainete olekudiagrammid. (Loeng 7), слайд №94 Gaasid ja vedelikud. Ainete olekudiagrammid. (Loeng 7), слайд №95 Gaasid ja vedelikud. Ainete olekudiagrammid. (Loeng 7), слайд №96 Gaasid ja vedelikud. Ainete olekudiagrammid. (Loeng 7), слайд №97 Gaasid ja vedelikud. Ainete olekudiagrammid. (Loeng 7), слайд №98 Gaasid ja vedelikud. Ainete olekudiagrammid. (Loeng 7), слайд №99 Gaasid ja vedelikud. Ainete olekudiagrammid. (Loeng 7), слайд №100 Gaasid ja vedelikud. Ainete olekudiagrammid. (Loeng 7), слайд №101 Gaasid ja vedelikud. Ainete olekudiagrammid. (Loeng 7), слайд №102 Gaasid ja vedelikud. Ainete olekudiagrammid. (Loeng 7), слайд №103 Gaasid ja vedelikud. Ainete olekudiagrammid. (Loeng 7), слайд №104 Gaasid ja vedelikud. Ainete olekudiagrammid. (Loeng 7), слайд №105 Gaasid ja vedelikud. Ainete olekudiagrammid. (Loeng 7), слайд №106 Gaasid ja vedelikud. Ainete olekudiagrammid. (Loeng 7), слайд №107 Gaasid ja vedelikud. Ainete olekudiagrammid. (Loeng 7), слайд №108 Gaasid ja vedelikud. Ainete olekudiagrammid. (Loeng 7), слайд №109 Gaasid ja vedelikud. Ainete olekudiagrammid. (Loeng 7), слайд №110 Gaasid ja vedelikud. Ainete olekudiagrammid. (Loeng 7), слайд №111 Gaasid ja vedelikud. Ainete olekudiagrammid. (Loeng 7), слайд №112 Gaasid ja vedelikud. Ainete olekudiagrammid. (Loeng 7), слайд №113 Gaasid ja vedelikud. Ainete olekudiagrammid. (Loeng 7), слайд №114 Gaasid ja vedelikud. Ainete olekudiagrammid. (Loeng 7), слайд №115 Gaasid ja vedelikud. Ainete olekudiagrammid. (Loeng 7), слайд №116 Gaasid ja vedelikud. Ainete olekudiagrammid. (Loeng 7), слайд №117 Gaasid ja vedelikud. Ainete olekudiagrammid. (Loeng 7), слайд №118 Gaasid ja vedelikud. Ainete olekudiagrammid. (Loeng 7), слайд №119 Gaasid ja vedelikud. Ainete olekudiagrammid. (Loeng 7), слайд №120 Gaasid ja vedelikud. Ainete olekudiagrammid. (Loeng 7), слайд №121 Gaasid ja vedelikud. Ainete olekudiagrammid. (Loeng 7), слайд №122 Gaasid ja vedelikud. Ainete olekudiagrammid. (Loeng 7), слайд №123 Gaasid ja vedelikud. Ainete olekudiagrammid. (Loeng 7), слайд №124 Gaasid ja vedelikud. Ainete olekudiagrammid. (Loeng 7), слайд №125 Gaasid ja vedelikud. Ainete olekudiagrammid. (Loeng 7), слайд №126 Gaasid ja vedelikud. Ainete olekudiagrammid. (Loeng 7), слайд №127 Gaasid ja vedelikud. Ainete olekudiagrammid. (Loeng 7), слайд №128 Gaasid ja vedelikud. Ainete olekudiagrammid. (Loeng 7), слайд №129 Gaasid ja vedelikud. Ainete olekudiagrammid. (Loeng 7), слайд №130 Gaasid ja vedelikud. Ainete olekudiagrammid. (Loeng 7), слайд №131 Gaasid ja vedelikud. Ainete olekudiagrammid. (Loeng 7), слайд №132 Gaasid ja vedelikud. Ainete olekudiagrammid. (Loeng 7), слайд №133 Gaasid ja vedelikud. Ainete olekudiagrammid. (Loeng 7), слайд №134 Gaasid ja vedelikud. Ainete olekudiagrammid. (Loeng 7), слайд №135 Gaasid ja vedelikud. Ainete olekudiagrammid. (Loeng 7), слайд №136 Gaasid ja vedelikud. Ainete olekudiagrammid. (Loeng 7), слайд №137 Gaasid ja vedelikud. Ainete olekudiagrammid. (Loeng 7), слайд №138 Gaasid ja vedelikud. Ainete olekudiagrammid. (Loeng 7), слайд №139 Gaasid ja vedelikud. Ainete olekudiagrammid. (Loeng 7), слайд №140 Gaasid ja vedelikud. Ainete olekudiagrammid. (Loeng 7), слайд №141 Gaasid ja vedelikud. Ainete olekudiagrammid. (Loeng 7), слайд №142 Gaasid ja vedelikud. Ainete olekudiagrammid. (Loeng 7), слайд №143 Gaasid ja vedelikud. Ainete olekudiagrammid. (Loeng 7), слайд №144 Gaasid ja vedelikud. Ainete olekudiagrammid. (Loeng 7), слайд №145 Gaasid ja vedelikud. Ainete olekudiagrammid. (Loeng 7), слайд №146 Gaasid ja vedelikud. Ainete olekudiagrammid. (Loeng 7), слайд №147 Gaasid ja vedelikud. Ainete olekudiagrammid. (Loeng 7), слайд №148 Gaasid ja vedelikud. Ainete olekudiagrammid. (Loeng 7), слайд №149 Gaasid ja vedelikud. Ainete olekudiagrammid. (Loeng 7), слайд №150 Gaasid ja vedelikud. Ainete olekudiagrammid. (Loeng 7), слайд №151 Gaasid ja vedelikud. Ainete olekudiagrammid. (Loeng 7), слайд №152 Gaasid ja vedelikud. Ainete olekudiagrammid. (Loeng 7), слайд №153 Gaasid ja vedelikud. Ainete olekudiagrammid. (Loeng 7), слайд №154 Gaasid ja vedelikud. Ainete olekudiagrammid. (Loeng 7), слайд №155 Gaasid ja vedelikud. Ainete olekudiagrammid. (Loeng 7), слайд №156 Gaasid ja vedelikud. Ainete olekudiagrammid. (Loeng 7), слайд №157 Gaasid ja vedelikud. Ainete olekudiagrammid. (Loeng 7), слайд №158 Gaasid ja vedelikud. Ainete olekudiagrammid. (Loeng 7), слайд №159 Gaasid ja vedelikud. Ainete olekudiagrammid. (Loeng 7), слайд №160 Gaasid ja vedelikud. Ainete olekudiagrammid. (Loeng 7), слайд №161 Gaasid ja vedelikud. Ainete olekudiagrammid. (Loeng 7), слайд №162 Gaasid ja vedelikud. Ainete olekudiagrammid. (Loeng 7), слайд №163 Gaasid ja vedelikud. Ainete olekudiagrammid. (Loeng 7), слайд №164 Gaasid ja vedelikud. Ainete olekudiagrammid. (Loeng 7), слайд №165 Gaasid ja vedelikud. Ainete olekudiagrammid. (Loeng 7), слайд №166 Gaasid ja vedelikud. Ainete olekudiagrammid. (Loeng 7), слайд №167 Gaasid ja vedelikud. Ainete olekudiagrammid. (Loeng 7), слайд №168 Gaasid ja vedelikud. Ainete olekudiagrammid. (Loeng 7), слайд №169 Gaasid ja vedelikud. Ainete olekudiagrammid. (Loeng 7), слайд №170 Gaasid ja vedelikud. Ainete olekudiagrammid. (Loeng 7), слайд №171 Gaasid ja vedelikud. Ainete olekudiagrammid. (Loeng 7), слайд №172 Gaasid ja vedelikud. Ainete olekudiagrammid. (Loeng 7), слайд №173 Gaasid ja vedelikud. Ainete olekudiagrammid. (Loeng 7), слайд №174 Gaasid ja vedelikud. Ainete olekudiagrammid. (Loeng 7), слайд №175 Gaasid ja vedelikud. Ainete olekudiagrammid. (Loeng 7), слайд №176 Gaasid ja vedelikud. Ainete olekudiagrammid. (Loeng 7), слайд №177 Gaasid ja vedelikud. Ainete olekudiagrammid. (Loeng 7), слайд №178 Gaasid ja vedelikud. Ainete olekudiagrammid. (Loeng 7), слайд №179 Gaasid ja vedelikud. Ainete olekudiagrammid. (Loeng 7), слайд №180 Gaasid ja vedelikud. Ainete olekudiagrammid. (Loeng 7), слайд №181 Gaasid ja vedelikud. Ainete olekudiagrammid. (Loeng 7), слайд №182 Gaasid ja vedelikud. Ainete olekudiagrammid. (Loeng 7), слайд №183 Gaasid ja vedelikud. Ainete olekudiagrammid. (Loeng 7), слайд №184 Gaasid ja vedelikud. Ainete olekudiagrammid. (Loeng 7), слайд №185 Gaasid ja vedelikud. Ainete olekudiagrammid. (Loeng 7), слайд №186 Gaasid ja vedelikud. Ainete olekudiagrammid. (Loeng 7), слайд №187 Gaasid ja vedelikud. Ainete olekudiagrammid. (Loeng 7), слайд №188 Gaasid ja vedelikud. Ainete olekudiagrammid. (Loeng 7), слайд №189 Gaasid ja vedelikud. Ainete olekudiagrammid. (Loeng 7), слайд №190 Gaasid ja vedelikud. Ainete olekudiagrammid. (Loeng 7), слайд №191 Gaasid ja vedelikud. Ainete olekudiagrammid. (Loeng 7), слайд №192 Gaasid ja vedelikud. Ainete olekudiagrammid. (Loeng 7), слайд №193 Gaasid ja vedelikud. Ainete olekudiagrammid. (Loeng 7), слайд №194 Gaasid ja vedelikud. Ainete olekudiagrammid. (Loeng 7), слайд №195 Gaasid ja vedelikud. Ainete olekudiagrammid. (Loeng 7), слайд №196 Gaasid ja vedelikud. Ainete olekudiagrammid. (Loeng 7), слайд №197 Gaasid ja vedelikud. Ainete olekudiagrammid. (Loeng 7), слайд №198 Gaasid ja vedelikud. Ainete olekudiagrammid. (Loeng 7), слайд №199 Gaasid ja vedelikud. Ainete olekudiagrammid. (Loeng 7), слайд №200 Gaasid ja vedelikud. Ainete olekudiagrammid. (Loeng 7), слайд №201 Gaasid ja vedelikud. Ainete olekudiagrammid. (Loeng 7), слайд №202 Gaasid ja vedelikud. Ainete olekudiagrammid. (Loeng 7), слайд №203 Gaasid ja vedelikud. Ainete olekudiagrammid. (Loeng 7), слайд №204 Gaasid ja vedelikud. Ainete olekudiagrammid. (Loeng 7), слайд №205 Gaasid ja vedelikud. Ainete olekudiagrammid. (Loeng 7), слайд №206 Gaasid ja vedelikud. Ainete olekudiagrammid. (Loeng 7), слайд №207 Gaasid ja vedelikud. Ainete olekudiagrammid. (Loeng 7), слайд №208 Gaasid ja vedelikud. Ainete olekudiagrammid. (Loeng 7), слайд №209 Gaasid ja vedelikud. Ainete olekudiagrammid. (Loeng 7), слайд №210 Gaasid ja vedelikud. Ainete olekudiagrammid. (Loeng 7), слайд №211 Gaasid ja vedelikud. Ainete olekudiagrammid. (Loeng 7), слайд №212 Gaasid ja vedelikud. Ainete olekudiagrammid. (Loeng 7), слайд №213 Gaasid ja vedelikud. Ainete olekudiagrammid. (Loeng 7), слайд №214 Gaasid ja vedelikud. Ainete olekudiagrammid. (Loeng 7), слайд №215 Gaasid ja vedelikud. Ainete olekudiagrammid. (Loeng 7), слайд №216 Gaasid ja vedelikud. Ainete olekudiagrammid. (Loeng 7), слайд №217 Gaasid ja vedelikud. Ainete olekudiagrammid. (Loeng 7), слайд №218 Gaasid ja vedelikud. Ainete olekudiagrammid. (Loeng 7), слайд №219 Gaasid ja vedelikud. Ainete olekudiagrammid. (Loeng 7), слайд №220 Gaasid ja vedelikud. Ainete olekudiagrammid. (Loeng 7), слайд №221 Gaasid ja vedelikud. Ainete olekudiagrammid. (Loeng 7), слайд №222 Gaasid ja vedelikud. Ainete olekudiagrammid. (Loeng 7), слайд №223 Gaasid ja vedelikud. Ainete olekudiagrammid. (Loeng 7), слайд №224 Gaasid ja vedelikud. Ainete olekudiagrammid. (Loeng 7), слайд №225 Gaasid ja vedelikud. Ainete olekudiagrammid. (Loeng 7), слайд №226 Gaasid ja vedelikud. Ainete olekudiagrammid. (Loeng 7), слайд №227 Gaasid ja vedelikud. Ainete olekudiagrammid. (Loeng 7), слайд №228 Gaasid ja vedelikud. Ainete olekudiagrammid. (Loeng 7), слайд №229 Gaasid ja vedelikud. Ainete olekudiagrammid. (Loeng 7), слайд №230 Gaasid ja vedelikud. Ainete olekudiagrammid. (Loeng 7), слайд №231 Gaasid ja vedelikud. Ainete olekudiagrammid. (Loeng 7), слайд №232 Gaasid ja vedelikud. Ainete olekudiagrammid. (Loeng 7), слайд №233 Gaasid ja vedelikud. Ainete olekudiagrammid. (Loeng 7), слайд №234 Gaasid ja vedelikud. Ainete olekudiagrammid. (Loeng 7), слайд №235 Gaasid ja vedelikud. Ainete olekudiagrammid. (Loeng 7), слайд №236 Gaasid ja vedelikud. Ainete olekudiagrammid. (Loeng 7), слайд №237 Gaasid ja vedelikud. Ainete olekudiagrammid. (Loeng 7), слайд №238 Gaasid ja vedelikud. Ainete olekudiagrammid. (Loeng 7), слайд №239 Gaasid ja vedelikud. Ainete olekudiagrammid. (Loeng 7), слайд №240 Gaasid ja vedelikud. Ainete olekudiagrammid. (Loeng 7), слайд №241 Gaasid ja vedelikud. Ainete olekudiagrammid. (Loeng 7), слайд №242 Gaasid ja vedelikud. Ainete olekudiagrammid. (Loeng 7), слайд №243 Gaasid ja vedelikud. Ainete olekudiagrammid. (Loeng 7), слайд №244 Gaasid ja vedelikud. Ainete olekudiagrammid. (Loeng 7), слайд №245 Gaasid ja vedelikud. Ainete olekudiagrammid. (Loeng 7), слайд №246 Gaasid ja vedelikud. Ainete olekudiagrammid. (Loeng 7), слайд №247 Gaasid ja vedelikud. Ainete olekudiagrammid. (Loeng 7), слайд №248 Gaasid ja vedelikud. Ainete olekudiagrammid. (Loeng 7), слайд №249 Gaasid ja vedelikud. Ainete olekudiagrammid. (Loeng 7), слайд №250 Gaasid ja vedelikud. Ainete olekudiagrammid. (Loeng 7), слайд №251 Gaasid ja vedelikud. Ainete olekudiagrammid. (Loeng 7), слайд №252 Gaasid ja vedelikud. Ainete olekudiagrammid. (Loeng 7), слайд №253 Gaasid ja vedelikud. Ainete olekudiagrammid. (Loeng 7), слайд №254 Gaasid ja vedelikud. Ainete olekudiagrammid. (Loeng 7), слайд №255 Gaasid ja vedelikud. Ainete olekudiagrammid. (Loeng 7), слайд №256 Gaasid ja vedelikud. Ainete olekudiagrammid. (Loeng 7), слайд №257 Gaasid ja vedelikud. Ainete olekudiagrammid. (Loeng 7), слайд №258 Gaasid ja vedelikud. Ainete olekudiagrammid. (Loeng 7), слайд №259 Gaasid ja vedelikud. Ainete olekudiagrammid. (Loeng 7), слайд №260 Gaasid ja vedelikud. Ainete olekudiagrammid. (Loeng 7), слайд №261 Gaasid ja vedelikud. Ainete olekudiagrammid. (Loeng 7), слайд №262 Gaasid ja vedelikud. Ainete olekudiagrammid. (Loeng 7), слайд №263 Gaasid ja vedelikud. Ainete olekudiagrammid. (Loeng 7), слайд №264 Gaasid ja vedelikud. Ainete olekudiagrammid. (Loeng 7), слайд №265
Скачать

Содержание ▲

Вы можете ознакомиться и скачать презентацию на тему Gaasid ja vedelikud. Ainete olekudiagrammid. (Loeng 7). Доклад-сообщение содержит 265 слайдов. Презентации для любого класса можно скачать бесплатно. Если материал и наш сайт презентаций Mypresentation Вам понравились – поделитесь им с друзьями с помощью социальных кнопок и добавьте в закладки в своем браузере.

Слайды и текст этой презентации

Слайд 1


7. Loeng. Vedelikud - gaasid. Vedelike olekudiagrammid. Pindpinevus.
Описание слайда:
7. Loeng. Vedelikud - gaasid. Vedelike olekudiagrammid. Pindpinevus.

Слайд 2


Meenutan, et vesi on elu olemasoluks absoluutselt vajalik ühend ning ühtlasi annab meremeeste töö. Meenutan, et vesi on elu olemasoluks absoluutselt...
Описание слайда:
Meenutan, et vesi on elu olemasoluks absoluutselt vajalik ühend ning ühtlasi annab meremeeste töö. Meenutan, et vesi on elu olemasoluks absoluutselt vajalik ühend ning ühtlasi annab meremeeste töö. Vee keemiale lisaks vaatleme veega seonduvat veel loengus mere keemiast - 11. loengus. Tänases loengus räägime lisaks veele veel gaasidest ning sellele lisaks atmosfääri keemiast, atmosfääri keemiaga jätkame ka 10. loengus. Õhk ja vesi on ikka ja alati meremeeste jaoks ilma, hoovuste, lainetuse kaudu olnud ja on nende elu-olu kujundajaks. Omakorda, selle kaudu, on merenduses olulised just gaaside ja vee keemia ning seega ja selle kaudu kogu okeanoloogia ja meteoroloogia.

Слайд 3


Lisan siia väikse lõigu meie ajaloost, meie kõigi ühisest kultuuriloost – nimetagem seda lõiku kultuurilooks Aristolesest ja mõnest tema kaasaegsest...
Описание слайда:
Lisan siia väikse lõigu meie ajaloost, meie kõigi ühisest kultuuriloost – nimetagem seda lõiku kultuurilooks Aristolesest ja mõnest tema kaasaegsest Maailma ja Maailma Vee ning Veeringe asjus. Lisan siia väikse lõigu meie ajaloost, meie kõigi ühisest kultuuriloost – nimetagem seda lõiku kultuurilooks Aristolesest ja mõnest tema kaasaegsest Maailma ja Maailma Vee ning Veeringe asjus. Nagu Te mäletate, pidas Demokritos (u.460…u.370 e.Kr.) Maailma koosnevaks: – „tegelikult pole Maailmas midagi muud kui aatomid ja (tühi) ruum“. Selles lauses sisaldubki üks kreeka filosoofilise spekulatsiooni peaharusid ehk mis on tühjus. Platoni (428/427 või 424/423 e. Kr.) ajal kadus see mõte kuhugi,…

Слайд 4


…kuid sai jällegi arutelu objektiks Aristotelese (384 e. Kr. Stageiras, Makedoonias – 322 e. Kr Euboea, Kreeka) ja tema õpilaste ringis. Sealses...
Описание слайда:
…kuid sai jällegi arutelu objektiks Aristotelese (384 e. Kr. Stageiras, Makedoonias – 322 e. Kr Euboea, Kreeka) ja tema õpilaste ringis. Sealses koolkonnas oli vastuvõtmatu mõiste „tühi ruum“ – tühja ruumi ei saanudki nende arusaamade järgi olla, kuna tühjus on sisutu, aga midagi sisutut Looduses olla ei saa. Tõtt tunnistades on „tühja ruumi“ küsimus lahendamata tänaseni, kuigi põhjused selleks on erinevad. Ja nii arutelu selle ümber jätkub tänaseni. …kuid sai jällegi arutelu objektiks Aristotelese (384 e. Kr. Stageiras, Makedoonias – 322 e. Kr Euboea, Kreeka) ja tema õpilaste ringis. Sealses koolkonnas oli vastuvõtmatu mõiste „tühi ruum“ – tühja ruumi ei saanudki nende arusaamade järgi olla, kuna tühjus on sisutu, aga midagi sisutut Looduses olla ei saa. Tõtt tunnistades on „tühja ruumi“ küsimus lahendamata tänaseni, kuigi põhjused selleks on erinevad. Ja nii arutelu selle ümber jätkub tänaseni.

Слайд 5


Vastuse algeid sellele „tühjale ruumile“ leiate Vastuse algeid sellele „tühjale ruumile“ leiate 2. Loengust Aine… Kuid Aristotelese puhul juhin Teie...
Описание слайда:
Vastuse algeid sellele „tühjale ruumile“ leiate Vastuse algeid sellele „tühjale ruumile“ leiate 2. Loengust Aine… Kuid Aristotelese puhul juhin Teie tähelepanu tema kirjutisele meteoroloogia ja veeringe kohta, mis nagu üks filosoofidest kirjutab „…on tema tähelepanekud täis sädelevaid tähelepanekuid ja tema mõttespekulatsioonid löövad siiani heledat tuld“ ning need on sobilikud loengu lisana selle osa juurde, kus juttu VEEST. Nii kirjutabki Aristoteles: „Maailm on tsükliline, Päike aurustab igavesti merd, kuivatab jõgesid ja allikaid ning muundab lõpuks põhjatu ookeani paljaks kaljuks; kuid seevastu tõusev ja pilvisse kogunev niiskus langeb alla ja uuendab jõgesid ja meresid.

Слайд 6


Kõikjal käib areng märkamatult, ent mõjukalt. Egiptus on „Niiluse looming“, tema setete tuhandete sajandite saadus. Kohati tungib meri maale peale,...
Описание слайда:
Kõikjal käib areng märkamatult, ent mõjukalt. Egiptus on „Niiluse looming“, tema setete tuhandete sajandite saadus. Kohati tungib meri maale peale, teisal sirutub maa kartlikult merre, uued mandrid ja uued ookeanid tõusevad ning vanad mandrid ja ookeanid kaovad. Kogu Maailma nägu muutub ja taastub kasvamise ja laostumise suures süstolis ja diastolis. Mõnikord juhtuvad need tohutud efektid äkki ja hävitavad tsivilisatsiooni ja isegi elu geoloogilise ja materiaalse aluse. Suured katastroofid on perioodiliselt laastanud maad ja viinud inimese jälle tagasi oma esimeste algete juurde. Kõikjal käib areng märkamatult, ent mõjukalt. Egiptus on „Niiluse looming“, tema setete tuhandete sajandite saadus. Kohati tungib meri maale peale, teisal sirutub maa kartlikult merre, uued mandrid ja uued ookeanid tõusevad ning vanad mandrid ja ookeanid kaovad. Kogu Maailma nägu muutub ja taastub kasvamise ja laostumise suures süstolis ja diastolis. Mõnikord juhtuvad need tohutud efektid äkki ja hävitavad tsivilisatsiooni ja isegi elu geoloogilise ja materiaalse aluse. Suured katastroofid on perioodiliselt laastanud maad ja viinud inimese jälle tagasi oma esimeste algete juurde.

Слайд 7


Nagu Sisyphos on tsivilisatsioon korduvalt lähendanud seniidile ainult selleks, et langeda tagasi barbarismi ja alustada da capo (algusest peale) oma...
Описание слайда:
Nagu Sisyphos on tsivilisatsioon korduvalt lähendanud seniidile ainult selleks, et langeda tagasi barbarismi ja alustada da capo (algusest peale) oma teekonda ülespoole. Siit peaaegu „igavene taastulek“ tsivilisatsioonides – samad leiutised ja avastused, „pimedad ajad“ aeglase majandusliku ja kultuurilise kogumisega, samad õppimise, teaduse ja kunsti taassünnid. Kahtlemata on mõned populaarsed müüdid, hämarad pärimused elujõulised tänaseni jutustades eluringidest ja kultuuride pidevast hävimisest tärkamisest, mis ellu jäänud vanematest kultuuridest. Nagu Sisyphos on tsivilisatsioon korduvalt lähendanud seniidile ainult selleks, et langeda tagasi barbarismi ja alustada da capo (algusest peale) oma teekonda ülespoole. Siit peaaegu „igavene taastulek“ tsivilisatsioonides – samad leiutised ja avastused, „pimedad ajad“ aeglase majandusliku ja kultuurilise kogumisega, samad õppimise, teaduse ja kunsti taassünnid. Kahtlemata on mõned populaarsed müüdid, hämarad pärimused elujõulised tänaseni jutustades eluringidest ja kultuuride pidevast hävimisest tärkamisest, mis ellu jäänud vanematest kultuuridest.

Слайд 8


Nii liigub inimese ajalugu sünges ringis, kuna inimene pole veel maal, mis teda igavesti kannab“. Nii liigub inimese ajalugu sünges ringis, kuna...
Описание слайда:
Nii liigub inimese ajalugu sünges ringis, kuna inimene pole veel maal, mis teda igavesti kannab“. Nii liigub inimese ajalugu sünges ringis, kuna inimene pole veel maal, mis teda igavesti kannab“. Ning märkus lisaks sellele mida on kirjutanud Aristoteles – ülaltoodud tekst pärineb ajast, mil meil inimestel polnud vähimatki ettekujutust sellest, et elu tekkib, areneb, sellest et igal elusolendil oma arengulugu, just nii nagu on oma lugu ka ainel ja igal elemendil, vaata – 2; 3; 4; Loeng.

Слайд 9


Vesi – kordamiseks. Vesi ehk divesinikmonooksiid või ka vesinikoksiid ehk oksidiaan on keemiline ühend keemilise valemiga H2O. Seega koosneb üks vee...
Описание слайда:
Vesi – kordamiseks. Vesi ehk divesinikmonooksiid või ka vesinikoksiid ehk oksidiaan on keemiline ühend keemilise valemiga H2O. Seega koosneb üks vee molekul kolmest aatomist - kahest vesiniku ja ühest hapniku aatomist. Vesinik on kõige levinum aine Maal ja ka Maailmaruumis, ning vee “põhimoodustaja” - hapnik on omakorda litosfääri (ja muidugi ka vee) põhikomponent oma 49%-massiga sellest. Universumis on vesi samuti levinud ühend, on molekulaarsetest ainetest kolmandal kohal pärast vesinikku (H2) ja süsinikoksiidi (CO).

Слайд 10


Maakeral oleva vee – levinuim vesiniku ühendi – hulk on 1,46×1021 kilogrammi Maakeral oleva vee – levinuim vesiniku ühendi – hulk on 1,46×1021...
Описание слайда:
Maakeral oleva vee – levinuim vesiniku ühendi – hulk on 1,46×1021 kilogrammi Maakeral oleva vee – levinuim vesiniku ühendi – hulk on 1,46×1021 kilogrammi (seega vee üldmaht on 1 460 000 000 km3 – võrdele – Läänemeri 21 721 km3, seega on Läänemere maht Maailmamere mahust 0,015%). Maakeral olev vaba vesi pärineb suures osas kahest allikast – 4 miljardit aastat tagasi toimunud tulise maakoore degaseerimise tulemusel eraldus vaba vesi – lagunesid seal moodustunud hüdrokompleksid – vt. järgnevad slided – kopeerisin need 5. loengust “Keemilised sidemed”. Teiseks arvestatavaks vee allikaks on olnud ka Päikesesüsteemi nooruses Maale langenud komeetide materjal. Vähemal määral moodustub vett - Päikese “tuul” – need on ju prootonid, vesiku aatomi tuumad – ja õhuhapniku reaktsiooni tulemusel sellega moodustubki vesi.

Слайд 11


Kompleksühendid ehitusmaterjalides ehk kui palju on kivides vett. Kompleksühendid ehitusmaterjalides ehk kui palju on kivides vett. Betoon tekib siis...
Описание слайда:
Kompleksühendid ehitusmaterjalides ehk kui palju on kivides vett. Kompleksühendid ehitusmaterjalides ehk kui palju on kivides vett. Betoon tekib siis kui tsement on moodustanud selle koostisosadega hüdrokompleksid. Selle protsessi pööratava protsessi summaarne võrrand: 2Ca3SiO5 + 7H2O ↔ 3(CaO)×2(SiO2)×4(H2O)(gel) + 3Ca(OH)2 Vastassuunalisel protsessil, selles, mis toimub siintoodule vastassuunas ning leiab aset tsemendiahjus, eraldub vesi.

Слайд 12


Teisalt on võimalik, et Maakera sügavamate kihtide kõrge temperatuur tagab meile siin Maa pinnal, vaba vee olemasolu. Ei ole välistatud olukord, kus...
Описание слайда:
Teisalt on võimalik, et Maakera sügavamate kihtide kõrge temperatuur tagab meile siin Maa pinnal, vaba vee olemasolu. Ei ole välistatud olukord, kus madalamal temperatuuril toimuks litosfääris see, mis toimub betooni kivistumisel – vaba vesi seotaks siis koordinatiivsete sidemete kaudu litosfääri silikaatidele just nii nagu ta kõrgemal temperatuuril ka silikaatidest vabaneb. Teisalt on võimalik, et Maakera sügavamate kihtide kõrge temperatuur tagab meile siin Maa pinnal, vaba vee olemasolu. Ei ole välistatud olukord, kus madalamal temperatuuril toimuks litosfääris see, mis toimub betooni kivistumisel – vaba vesi seotaks siis koordinatiivsete sidemete kaudu litosfääri silikaatidele just nii nagu ta kõrgemal temperatuuril ka silikaatidest vabaneb. Vastavalt sellele väheneks Maal vaba vee hulk ja tõenäoliselt oleks tulemuseks vaba vee kadumine Maalt ning elu meile tuntud kujul lõpetaks oma olemasolu.

Слайд 13


Vesi katab 71% Maakera pinnast. Vesi katab 71% Maakera pinnast. Pinnases on 1,6% vee koguhulgast, veeauruna, pilvedena jne. on atmosfääris vett vaid...
Описание слайда:
Vesi katab 71% Maakera pinnast. Vesi katab 71% Maakera pinnast. Pinnases on 1,6% vee koguhulgast, veeauruna, pilvedena jne. on atmosfääris vett vaid 0,001%, jällegi selle koguhulgast. Soolase (merevee) vee hulk on aga selle koguhulgast 97%. Magevett on sellest vaid 3%. Viimasest on omakorda 2,4% jääna ja ainult 0,6% veest on vedel mage vesi - vesi jõgedes ning järvedes.

Слайд 14


Maakera, nii nagu see paistab Maailmaruumist läbi oma õhukese atmosfääri, järgmisel slidel on kujutatud vee ringkäiku Maal. Kuid, kui Maakera...
Описание слайда:
Maakera, nii nagu see paistab Maailmaruumist läbi oma õhukese atmosfääri, järgmisel slidel on kujutatud vee ringkäiku Maal. Kuid, kui Maakera kujutada kerana diameetriga 3 m, siis kõikide ookeanide veest moodustatud veekiht oleks sellel vaid 2,5 mm – seega tulnuka jaoks kaugest Kosmosest oleks Maakera raudkera, mis kaetud õhukese silikaatide kihiga ning milles on vaid veidi niiskust.

Слайд 15


Gaasid ja vedelikud. Ainete olekudiagrammid. (Loeng 7), слайд №15
Описание слайда:

Слайд 16


Veeringe ehk vee ringkäik ehk hüdroloogiline tsükkel on Maa vee järjepidev liikumine maapinnal, üleval ja all. Ringlemise käigus võivad muutuda vee...
Описание слайда:
Veeringe ehk vee ringkäik ehk hüdroloogiline tsükkel on Maa vee järjepidev liikumine maapinnal, üleval ja all. Ringlemise käigus võivad muutuda vee agregaatolekud. Veeringe on üks osa Maa üldisest aineringest. Veeringe ehk vee ringkäik ehk hüdroloogiline tsükkel on Maa vee järjepidev liikumine maapinnal, üleval ja all. Ringlemise käigus võivad muutuda vee agregaatolekud. Veeringe on üks osa Maa üldisest aineringest. Veeringel puudub kindel algus- ja lõppkoht. Veeringe käivitajaks on Päike, mis soojendab ookeanide vett, kuni see hakkab aurustuma (jää ja lumi võib sublimeeruda vahetult veeauruks). Tõusvad õhuvoolud kannavad õhust kergema veeauru (vee molekulmass 18, õhu keskmine 29) atmosfääri, kus see kõrguse kasvades hakkab jahtuma ning veemolekulide vahel moodustuvate vesiniksidemete tulemusel eraldub nn. latentne soojus (eralduv soojus võib initsieerida torme), vesi kondenseerub ja tekivad pilved.

Слайд 17


Õhuvoolude mõjul hakkavad pilved Maal liikuma, mis ühinedes üksteisega suurenevad, kuni küllastumisel ja veeauru kondenseerumisel, hakkavad Maa...
Описание слайда:
Õhuvoolude mõjul hakkavad pilved Maal liikuma, mis ühinedes üksteisega suurenevad, kuni küllastumisel ja veeauru kondenseerumisel, hakkavad Maa raskusjõu mõjul sademetena maha langema. Osa sademeid langeb lumena ning siin ja seal (enamasti pooluste alad) võivad akumuleerides moodustuda liustikud ja mandrijää, kus tahke vesi võib püsida sadu tuhandeid aastaid. Taoline jää on glatsioloogide ja kliimauurijate jaoks Maa ajalugu fikseerivaks struktuuriks, mis oma keemilises koostises salvestab mitmedki näitajad sellest, mis Maakeral minevikus toimunud. Tuntuimad neist muidugi õhustiku koostise evolutsiooni uurimine jääs olevate õhumullikeste koostise uurimise tulemusena tuvastatav ning paleotemperatuurid ning palju muudki Maal jää isotoopse koostise uurimise kaudu. Õhuvoolude mõjul hakkavad pilved Maal liikuma, mis ühinedes üksteisega suurenevad, kuni küllastumisel ja veeauru kondenseerumisel, hakkavad Maa raskusjõu mõjul sademetena maha langema. Osa sademeid langeb lumena ning siin ja seal (enamasti pooluste alad) võivad akumuleerides moodustuda liustikud ja mandrijää, kus tahke vesi võib püsida sadu tuhandeid aastaid. Taoline jää on glatsioloogide ja kliimauurijate jaoks Maa ajalugu fikseerivaks struktuuriks, mis oma keemilises koostises salvestab mitmedki näitajad sellest, mis Maakeral minevikus toimunud. Tuntuimad neist muidugi õhustiku koostise evolutsiooni uurimine jääs olevate õhumullikeste koostise uurimise tulemusena tuvastatav ning paleotemperatuurid ning palju muudki Maal jää isotoopse koostise uurimise kaudu.

Слайд 18


Soojematel aladel lumi enamasti kevade saabudes sulab ja hakkab raskusjõu mõjul sulaveena liikuma. Enamik sademeid voolab jõgede kaudu tagasi...
Описание слайда:
Soojematel aladel lumi enamasti kevade saabudes sulab ja hakkab raskusjõu mõjul sulaveena liikuma. Enamik sademeid voolab jõgede kaudu tagasi ookeanidesse või moodustab maapinnal pindmise äravoolu kulutades sel moel mandreid ning viies nad lõppkokkuvõttes setetena ookeanidesse. Teine osa veest aga imendub maapinda, kust võib lõppkokkuvõttes jõuda nii järvedesse, osaliselt ka jõgedesse või põhjaveekihti, salvestades oma koostise kaudu meie Maa lugu. Soojematel aladel lumi enamasti kevade saabudes sulab ja hakkab raskusjõu mõjul sulaveena liikuma. Enamik sademeid voolab jõgede kaudu tagasi ookeanidesse või moodustab maapinnal pindmise äravoolu kulutades sel moel mandreid ning viies nad lõppkokkuvõttes setetena ookeanidesse. Teine osa veest aga imendub maapinda, kust võib lõppkokkuvõttes jõuda nii järvedesse, osaliselt ka jõgedesse või põhjaveekihti, salvestades oma koostise kaudu meie Maa lugu.

Слайд 19


Maapinnalähedane vesi rikastab sageli pinnaveekogusid või jõuab allikatena maapinnale, kus moodustab jällegi pindmise äravoolu. Maapinnalähedane vesi...
Описание слайда:
Maapinnalähedane vesi rikastab sageli pinnaveekogusid või jõuab allikatena maapinnale, kus moodustab jällegi pindmise äravoolu. Maapinnalähedane vesi rikastab sageli pinnaveekogusid või jõuab allikatena maapinnale, kus moodustab jällegi pindmise äravoolu. Kuna suur osa veest aurustub ookeanidelt ja langeb sinna ka tagasi, nimetatakse seda väikeseks veeringeks. Suure veeringe moodustab aga ookeanidelt aurunud veehulk, mis jõuab maismaale.

Слайд 20


Ehkki üldiselt võib Maa veehulka lugeda konstantseks, hajub siiski kosmosesse pidevalt veemolekule, mis põhimõtteliselt asendatakse Maa geoloogiliste...
Описание слайда:
Ehkki üldiselt võib Maa veehulka lugeda konstantseks, hajub siiski kosmosesse pidevalt veemolekule, mis põhimõtteliselt asendatakse Maa geoloogiliste protsesside tagajärjel moodustunud veega (vulkaanid), mis maapinnale jõuab juveniilse veena. Ehkki üldiselt võib Maa veehulka lugeda konstantseks, hajub siiski kosmosesse pidevalt veemolekule, mis põhimõtteliselt asendatakse Maa geoloogiliste protsesside tagajärjel moodustunud veega (vulkaanid), mis maapinnale jõuab juveniilse veena. Aastane vee aurumise maht ookeanidest on 71×1012 t vett (see on >20× Läänemere maht(!) ehk 1 m. kiht ookeanide pinnalt). NB! Läänemere maht on 21 721 km3 (võrdne Baikali järve mahuga), keskmine sügavus on 52 m ja suurim sügavus 459 m. Amasoonase jõgi – Maailma suurima vooluhulgaga jõe aastane vooluhulk on 6600 km3 ja millest saame 210 000 m3/sec. Võrdluseks – Eesti suurima vooluhulgaga Narva jõe aastane vooluhulk on 8…10 km3 aastas.

Слайд 21


Vee viibeaeg erinevates reservuaarides.
Описание слайда:
Vee viibeaeg erinevates reservuaarides.

Слайд 22


Vee ringkäigu skeem.
Описание слайда:
Vee ringkäigu skeem.

Слайд 23


Gaasid ja vedelikud. Ainete olekudiagrammid. (Loeng 7), слайд №23
Описание слайда:

Слайд 24


Gaasid ja vedelikud. Ainete olekudiagrammid. (Loeng 7), слайд №24
Описание слайда:

Слайд 25


Gaasid ja vedelikud. Ainete olekudiagrammid. (Loeng 7), слайд №25
Описание слайда:

Слайд 26


Vee molekul.
Описание слайда:
Vee molekul.

Слайд 27


Nurklik vee molekul.
Описание слайда:
Nurklik vee molekul.

Слайд 28


Molekulidevahelised sidemed kujundavad suuresti meie keskkonna olenevalt nende vahel tekkivate sidemete omadustest – eelkõige nende tugevusest. See...
Описание слайда:
Molekulidevahelised sidemed kujundavad suuresti meie keskkonna olenevalt nende vahel tekkivate sidemete omadustest – eelkõige nende tugevusest. See aga oleneb molekulide polaarsusest – viimane omakorda molekule moodustavate aatomite EN-st ja molekuli kujust, viimased omakorda vabade elektronpaaride olemasolust või nende puudumisest.

Слайд 29


Vee molekuli kujust, hapniku aatomis oleva kahe vaba elektronpaari olemasolu tõttu on vee molekul nurklik. Viimase asjaolu tõttu on vee molekul...
Описание слайда:
Vee molekuli kujust, hapniku aatomis oleva kahe vaba elektronpaari olemasolu tõttu on vee molekul nurklik. Viimase asjaolu tõttu on vee molekul polaarne – see annabki vee molekulidele võime moodustad omavahelisi vesiniksidemeid. Vee molekuli kujust, hapniku aatomis oleva kahe vaba elektronpaari olemasolu tõttu on vee molekul nurklik. Viimase asjaolu tõttu on vee molekul polaarne – see annabki vee molekulidele võime moodustad omavahelisi vesiniksidemeid. Vesiniksidemete olemasolu vees võimaldab väikese molekulmassiga (18 amü) vee molekulidel moodustada vees klastreid ning eksiteerida vedelikuna ning ka tahkena nn. meie maistel temperatuuridel, kusjuures olulisemalt suurema keskmise molekulmassiga (ca 29 amü) õhk on endiselt gaasiline.

Слайд 30


Vesinikside on täiendav keemiline side, mille moodustab ühe molekuli negatiivse osalaenguga elektronegatiivse elemendi (F, O, N) aatom teise molekuli...
Описание слайда:
Vesinikside on täiendav keemiline side, mille moodustab ühe molekuli negatiivse osalaenguga elektronegatiivse elemendi (F, O, N) aatom teise molekuli positiivse osalaenguga vesinikuaatomiga. Vesiniksidemed tekivad peamiselt ainetes, milles vesinikuaatom on kovalentselt seotud tugevalt elektronegatiivse elemendi aatomiga. Side tekib kas kahe molekuli vahele (intermolekulaarne) või ühe molekuli eri osade vahele (intramolekulaarne). Vesiniksidemeid esineb nii anorgaanilistes (vesi, fosforhape) kui ka orgaanilistes (DNA, valgud jt.) ühendites. Molekulide vahel esinevad vesiniksidemed põhjustavad ainete sulamis- ja keemistemperatuuri olulist tõusu, kuna nende lõhkumiseks on vaja kulutada täiendavat energiat. Vesinikside on tavaliselt 10…20 korda nõrgem kui kovalentne side. Vesinikside on täiendav keemiline side, mille moodustab ühe molekuli negatiivse osalaenguga elektronegatiivse elemendi (F, O, N) aatom teise molekuli positiivse osalaenguga vesinikuaatomiga. Vesiniksidemed tekivad peamiselt ainetes, milles vesinikuaatom on kovalentselt seotud tugevalt elektronegatiivse elemendi aatomiga. Side tekib kas kahe molekuli vahele (intermolekulaarne) või ühe molekuli eri osade vahele (intramolekulaarne). Vesiniksidemeid esineb nii anorgaanilistes (vesi, fosforhape) kui ka orgaanilistes (DNA, valgud jt.) ühendites. Molekulide vahel esinevad vesiniksidemed põhjustavad ainete sulamis- ja keemistemperatuuri olulist tõusu, kuna nende lõhkumiseks on vaja kulutada täiendavat energiat. Vesinikside on tavaliselt 10…20 korda nõrgem kui kovalentne side.

Слайд 31


Veel vesiniksidemetest. Veel vesiniksidemetest. Kõige levinum ja võib-olla ka lihtsaim vesiniksideme näide ongi just vee molekulide vaheline side....
Описание слайда:
Veel vesiniksidemetest. Veel vesiniksidemetest. Kõige levinum ja võib-olla ka lihtsaim vesiniksideme näide ongi just vee molekulide vaheline side. Vee molekulis on 2 vesiniku ja 1 hapnikuaatom, kusjuures hapniku aatomil on 2 vaba elektronpaari. Iga veemolekul võib moodustada kuni 4 vesiniksidet (2 vesiniku ja 2 elektronpaari kaudu). Seetõttu ei kaasne vee molekulide omavahelise ümberpaiknemisega märgatavat energiamuutust (energia eraldub ja neeldub pidevalt) – katkenud vesiniksidemete asemele tekivad kohe uued. Selline liikumisvabadus takistab tõsiselt vedela vee struktuuri määramist.

Слайд 32


On olemas mitu vedela vee struktuuri kirjeldavat mudelit, millele on leitud eksperimentaalset tõestust. On kaks põhilist lähenemisviisi: kujutada...
Описание слайда:
On olemas mitu vedela vee struktuuri kirjeldavat mudelit, millele on leitud eksperimentaalset tõestust. On kaks põhilist lähenemisviisi: kujutada vett ette ühtlase faasina (uniform continuum model) või erineva ehitusega piirkondadest koosnevana. On olemas mitu vedela vee struktuuri kirjeldavat mudelit, millele on leitud eksperimentaalset tõestust. On kaks põhilist lähenemisviisi: kujutada vett ette ühtlase faasina (uniform continuum model) või erineva ehitusega piirkondadest koosnevana. „Ühtlase ehituse“ mudelid eeldavad, et iga hapnikuaatom on pidevalt koordineeritud nelja vesinikuga, vesiniksidemed on „pehmed“ ja painduvad suures ulatuses. „Segu“ mudelid kujutlevad toatemperatuuril olevat vett seguna hästi korrastatud kobaratest elueaga umbes 1 nanosekund (miljardik sekundit), kus iga molekul osaleb 3…4 vesiniksidme moodustamisel, ja vähemkorrastatud tsoonidest, kus molekuli kohta on vähem vesiniksidemeid.

Слайд 33


Vesiniksidemed määravad jää kristallstruktuuri, tekitades normaaltingimustel avatud heksagonaalse-ažuurse kristallvõre. Tänu sellele on jää tihedus...
Описание слайда:
Vesiniksidemed määravad jää kristallstruktuuri, tekitades normaaltingimustel avatud heksagonaalse-ažuurse kristallvõre. Tänu sellele on jää tihedus vee omast väiksem, mille tõttu vee tahke faas kerkib vedela faasi pinnale. Vesiniksidemed määravad jää kristallstruktuuri, tekitades normaaltingimustel avatud heksagonaalse-ažuurse kristallvõre. Tänu sellele on jää tihedus vee omast väiksem, mille tõttu vee tahke faas kerkib vedela faasi pinnale. Intermolekulaarsete vesiniksidemete tekkest on tingitud ka vee anomaalselt kõrged sulamis- ja keemistemperatuurid ning viskoossus võrreldes teiste 16. rühma elementide hüdriididega (H2S, H2Se), mis moodustavad, kui üldse, märgatavalt nõrgemaid omavahelisi vesiniksidemeid.

Слайд 34


Vesiniksideme moodustumise mehhanism – vee molekuli nurklikus tuleneb hapniku ja vesiniku elektronkatte struktuurist ning sellest omakorda...
Описание слайда:
Vesiniksideme moodustumise mehhanism – vee molekuli nurklikus tuleneb hapniku ja vesiniku elektronkatte struktuurist ning sellest omakorda vesiniksidemete moodustamise võime vee molekulide vahel. Iga vee molekul saab moodustada 4 vesiniksidet teiste vee molekulidega (vt. järgmine slide).

Слайд 35


Gaasid ja vedelikud. Ainete olekudiagrammid. (Loeng 7), слайд №35
Описание слайда:

Слайд 36


Vesinikside on tugevaim molekulidevaheline vastastikmõju, kuid nõrgem molekulisisestest kovalentsest ja ioonilisest sidemest. Vesinikside on tugevaim...
Описание слайда:
Vesinikside on tugevaim molekulidevaheline vastastikmõju, kuid nõrgem molekulisisestest kovalentsest ja ioonilisest sidemest. Vesinikside on tugevaim molekulidevaheline vastastikmõju, kuid nõrgem molekulisisestest kovalentsest ja ioonilisest sidemest. Selle tugevus võib varieeruda laias vahemikus. Vesiniksideme dissotsiatsioonienergia kohta tuntud väärtused on 4…17 kJ/mol nõrga, 15…65 kJ/mol keskmise tugevusega (kõige tavalisem) ja 65…170 kJ/mol tugeva vesiniksideme jaoks.

Слайд 37


Sideme tugevus sõltub selle pikkusest (langeb eksponentsiaalselt sidemepikkuse kasvuga – s.t. mida pikem side, seda nõrgem) ja aatomitevahelisest...
Описание слайда:
Sideme tugevus sõltub selle pikkusest (langeb eksponentsiaalselt sidemepikkuse kasvuga – s.t. mida pikem side, seda nõrgem) ja aatomitevahelisest nurgast – vesinikside on suunaline. Sideme tugevus sõltub selle pikkusest (langeb eksponentsiaalselt sidemepikkuse kasvuga – s.t. mida pikem side, seda nõrgem) ja aatomitevahelisest nurgast – vesinikside on suunaline. Lineaarse kujuga molekulides (180°) on side kõige püsivam, kuigi väikesed kõrvalekalded lineaarsusest (kuni 20°) ei mõjuta sideme tugevust märgatavalt. Sideme parameetrid (pikkus, tugevus) on väga tundlikud temperatuuri, rõhu ja keskkonna suhtes.

Слайд 38


Kui mitu molekuli on omavahel vesiniksidemetega seotud on sidemete summaarne tugevus üksikute vesiniksidemete tugevuste summast suurem. Sellist...
Описание слайда:
Kui mitu molekuli on omavahel vesiniksidemetega seotud on sidemete summaarne tugevus üksikute vesiniksidemete tugevuste summast suurem. Sellist nähtust nimetatakse kooperatiivsuseks (laiem mõiste – sünergia). Vesiniksidemes osaleva molekuli doonor- ja aktseptor-rühmad polariseeruvad, mis aitab kaasa teise vesiniksideme moodustumisele ja tugevdab seda. Sellepärast ei saa dimeeride sidemetugevusi kasutada mitut vesiniksidet sisaldava süsteemi täpseks kvantitatiivseks kirjeldamiseks. Kui mitu molekuli on omavahel vesiniksidemetega seotud on sidemete summaarne tugevus üksikute vesiniksidemete tugevuste summast suurem. Sellist nähtust nimetatakse kooperatiivsuseks (laiem mõiste – sünergia). Vesiniksidemes osaleva molekuli doonor- ja aktseptor-rühmad polariseeruvad, mis aitab kaasa teise vesiniksideme moodustumisele ja tugevdab seda. Sellepärast ei saa dimeeride sidemetugevusi kasutada mitut vesiniksidet sisaldava süsteemi täpseks kvantitatiivseks kirjeldamiseks.

Слайд 39


Nii on vesiniksideme O-H···O eksperimentaalselt määratud tekkeenergia 00 juures on −22,75 kJ/mol isoleeritud dimeeris ja −47,25 kJ/mol jääs. Nii on...
Описание слайда:
Nii on vesiniksideme O-H···O eksperimentaalselt määratud tekkeenergia 00 juures on −22,75 kJ/mol isoleeritud dimeeris ja −47,25 kJ/mol jääs. Nii on vesiniksideme O-H···O eksperimentaalselt määratud tekkeenergia 00 juures on −22,75 kJ/mol isoleeritud dimeeris ja −47,25 kJ/mol jääs. Kooperatiivsete efektide intensiivsus on võrdeline assotsieeruvate molekulide polariseeritavusega. Sidemete tugevusi on võimalik arvutuslikult leida, kuid nende hindamine mõne empiirilise mudeli alusel ei osutu praegu võimalikuks.

Слайд 40


Igal juhul demonstreerib vesiniksidemete tugevust ja nende kooperatiivsust jää tugevus ning ühtlasi ka seda, et metalliline side (laevakere) on ju,...
Описание слайда:
Igal juhul demonstreerib vesiniksidemete tugevust ja nende kooperatiivsust jää tugevus ning ühtlasi ka seda, et metalliline side (laevakere) on ju, ja loomulikult tugevam, kui molekulidevahelised sidemed (vesiniksidemed) vee molekulide vahel. Igal juhul demonstreerib vesiniksidemete tugevust ja nende kooperatiivsust jää tugevus ning ühtlasi ka seda, et metalliline side (laevakere) on ju, ja loomulikult tugevam, kui molekulidevahelised sidemed (vesiniksidemed) vee molekulide vahel. Jäälõhkujate meeskondadele igatalviseks tööks ongi metallilise sideme abil lõhkuda vesiniksidemeid – näide erinevate sidemete erinevast tugevusest.

Слайд 41


Jää – vesiniksidemed on märgitud punktiiriga – kui temperatuur on piisavalt madal selleks, et vesiniksidemed vee molekulide vahel on püsivad, siis...
Описание слайда:
Jää – vesiniksidemed on märgitud punktiiriga – kui temperatuur on piisavalt madal selleks, et vesiniksidemed vee molekulide vahel on püsivad, siis moodustub 4 vesiniksidet vee molekuli kohta – vee molekulid fikseeritakse nende kaudu, kaob molekulide võime pöörelda (jää soojusmahtuvus võrreldes vedela veega on 51%) ja moodustub ažuurse struktuuriga tahkis – jää.

Слайд 42


Gaasid ja vedelikud. Ainete olekudiagrammid. (Loeng 7), слайд №42
Описание слайда:

Слайд 43


Vesiniksidemete energiaid:
Описание слайда:
Vesiniksidemete energiaid:

Слайд 44


Vedelikud. NB! Molekulide assotsiatsioon suurendab vedelike erisoojust, muudab nende keemistemperatuuri ja aurumissoojust.
Описание слайда:
Vedelikud. NB! Molekulide assotsiatsioon suurendab vedelike erisoojust, muudab nende keemistemperatuuri ja aurumissoojust.

Слайд 45


Vesi on oma polaarsuse tõttu hea lahusti ioonilistele ja polaarsetele ühenditele. Vesi on oma polaarsuse tõttu hea lahusti ioonilistele ja...
Описание слайда:
Vesi on oma polaarsuse tõttu hea lahusti ioonilistele ja polaarsetele ühenditele. Vesi on oma polaarsuse tõttu hea lahusti ioonilistele ja polaarsetele ühenditele. Vedelal veel on kõrge soojusmahtuvus – neelab palju soojust, samas tema oma temperatuur palju ei tõuse – tuelmuseks on vee stabiliseeriv roll looduses olevatele temperatuuridele. NB! Vee külmumisel eraldub latentne tahkumissoojus 80 kcal (335 kJ) kilogrammi kohta. Jää sulamiseks on 00 C juures vajalik sama hulk soojust.

Слайд 46


Tahkes olekus oleval veel – jääl - on tihedus väiksem kui vedelas – jäätumine toimub veekogu pinnalt alates. Tahkes olekus oleval veel – jääl - on...
Описание слайда:
Tahkes olekus oleval veel – jääl - on tihedus väiksem kui vedelas – jäätumine toimub veekogu pinnalt alates. Tahkes olekus oleval veel – jääl - on tihedus väiksem kui vedelas – jäätumine toimub veekogu pinnalt alates. Tahkes olekus (jääna) ja gaasilises olekus (auruna) on vee soojusmahtuvus poole väiksem kui see on vedelal veel. Esimesel juhul on see tingitud asjaolust, et tahkises (jääs) puudub molekulil pöördliikumine (täiendav energiasalvestuse võimalus), gaasilise faasis aga puuduvad vees vesiniksidemed molekulide vahel.

Слайд 47


Vee keemis- ja sulamistemperatuur on oluliselt kõrgemad kui sarnastel ühenditel (H2S, H2Te). Vee keemis- ja sulamistemperatuur on oluliselt kõrgemad...
Описание слайда:
Vee keemis- ja sulamistemperatuur on oluliselt kõrgemad kui sarnastel ühenditel (H2S, H2Te). Vee keemis- ja sulamistemperatuur on oluliselt kõrgemad kui sarnastel ühenditel (H2S, H2Te). Need omadused tulenevad suhteliselt tugevate molekulidevaheliste jõudude nn. vesiniksidemete olemasolust vee molekulide vahel (vaata palun loeng 5…6 – vesiniksidemete osa).

Слайд 48


Vee erandlikkus – vesiniksidemete mõju ja veel omakorda HF erandlikkus – tugevad vesiniksidemed loovad väga püsivaid dimeere, mis omakorda vähendab...
Описание слайда:
Vee erandlikkus – vesiniksidemete mõju ja veel omakorda HF erandlikkus – tugevad vesiniksidemed loovad väga püsivaid dimeere, mis omakorda vähendab assotsiaatide suurust. Sellest HF madalamad keemis ja külmumistemperatuurid kui need on veel.

Слайд 49


Jää sublimatsioonienergia on 51 kJ×mool-1. Jää sublimatsioonienergia on 51 kJ×mool-1. Sellest suurusest moodustavad van der Waalsi jõudude nõrgemad...
Описание слайда:
Jää sublimatsioonienergia on 51 kJ×mool-1. Jää sublimatsioonienergia on 51 kJ×mool-1. Sellest suurusest moodustavad van der Waalsi jõudude nõrgemad komponendid 11 kJ×mool-1. Ülejäänud 40 kJ×mool-1 tulevad sellest kahe vesiniksideme arvele ühe molekuli kohta. NB! Vee moodustumine elementidest: H2 + 1/2O2 ↔ H2O on auru faasi moodustumisel energiamuut 242 kJ×mool-1 ja 286 kJ×mool-1 vedela faasi moodustumisel.

Слайд 50


Seega on ühe vesiniksideme O – H …O energia jääs Seega on ühe vesiniksideme O – H …O energia jääs 286 – 242 = 20 kJ×mool-1 mis moodustab (vaid) 4,3%...
Описание слайда:
Seega on ühe vesiniksideme O – H …O energia jääs Seega on ühe vesiniksideme O – H …O energia jääs 286 – 242 = 20 kJ×mool-1 mis moodustab (vaid) 4,3% kovalentse sideme (O – H) energiast. Kuid see on piisav, et anda veele tema eripärad – muuta ühend, mis peaks tavatingimustes olema gaas, vedelikuks ja olla süsiniku ning selle ühendite kõrval üheks elusaine põhimoodustajaks.

Слайд 51


Vesiniksidemete energia F – H…F on Vesiniksidemete energia F – H…F on 28 – 38 kJ×mool-1 . Seega fluori kaudu moodustuva vesiniksideme energia on...
Описание слайда:
Vesiniksidemete energia F – H…F on Vesiniksidemete energia F – H…F on 28 – 38 kJ×mool-1 . Seega fluori kaudu moodustuva vesiniksideme energia on oluliselt suurem vee vesiniksidemete energiast. Viimane on üheks põhjustest, miks HF ei saa põhimõtteliselt olla vee asendajaks elusorganismides – replikatsiooniprotsess elusorganismides (DNA süntees ja valkude süntees) eeldab vesiniksideme lammutatavust ja moodustatavust temperatuuril, mis on sobiv ensüümreaktsioonidele (370 C ja madalamad temperatuurid).

Слайд 52


Elu olemasoluks on vajalik, et elusaines oleks selliseid ühenditevahelisi sidemeid, mis tekivad ja on lõhustatavad eluks sobivas...
Описание слайда:
Elu olemasoluks on vajalik, et elusaines oleks selliseid ühenditevahelisi sidemeid, mis tekivad ja on lõhustatavad eluks sobivas temperatuurivahemikes. Elu olemasoluks on vajalik, et elusaines oleks selliseid ühenditevahelisi sidemeid, mis tekivad ja on lõhustatavad eluks sobivas temperatuurivahemikes. Ärge unustage, et keemiliselt on vesi aktiivne ühend – reageerib paljude metallidega, mittemetallidega, sooladega (hüdrolüüs) ja oksiididega.

Слайд 53


Vesi reageerib kergesti Vesi reageerib kergesti leelismetallidega. 2Na + 2H2O 2 NaOH + H2, happeliste oksiididega SO2 + H2O  H2SO3 ning aluseliste...
Описание слайда:
Vesi reageerib kergesti Vesi reageerib kergesti leelismetallidega. 2Na + 2H2O 2 NaOH + H2, happeliste oksiididega SO2 + H2O  H2SO3 ning aluseliste oksiididega CaO + H2O  Ca(OH)2 ja vähedissotsieeruva ühendina on paljude ioonvahetusreaktsioonide saaduseks.

Слайд 54


Aine võib olla, olenevalt füüsikalistest tingimustest ühes kolmest agregaatolekust – gaasilises, vedelas või tahkes. Aine võib olla, olenevalt...
Описание слайда:
Aine võib olla, olenevalt füüsikalistest tingimustest ühes kolmest agregaatolekust – gaasilises, vedelas või tahkes. Aine võib olla, olenevalt füüsikalistest tingimustest ühes kolmest agregaatolekust – gaasilises, vedelas või tahkes. Aineosakesi hajutab soojusliikumine ja teisalt koondab neid kohesioon – viimane toimib kauguseni ~ 10-7 cm. Gaasilises olekus on kaugus osakeste vahel reeglina suurem kui 10-7 cm ja järelikult osakestevaheliste kohesioonijõududega (vt. Loeng 6) ei pruugi arvestada – asjaolu, mis lähendab reaalsete gaaside omadusi ideaalgaasidele.

Слайд 55


Ideaalne gaas (ideaalgaas) on kujuteldav gaas, mille molekulid on omaruumalata ja omavaheliste vastasmõjudeta massipunktid. Ideaalne gaas...
Описание слайда:
Ideaalne gaas (ideaalgaas) on kujuteldav gaas, mille molekulid on omaruumalata ja omavaheliste vastasmõjudeta massipunktid. Ideaalne gaas (ideaalgaas) on kujuteldav gaas, mille molekulid on omaruumalata ja omavaheliste vastasmõjudeta massipunktid. Ideaalgaasi kujuteldavad omadused on nn. tavatingimustes lähedased reaalsete gaaside omadustele ja on lihtsalt kirjeldatavad gaaside seaduste kaudu ning annavad reaalselt esinevate gaaside kohta hea lähendusega tulemusi.

Слайд 56


Gaasid ja vedelikud. Ainete olekudiagrammid. (Loeng 7), слайд №56
Описание слайда:

Слайд 57


Soojusliikumine tahkises – osakesed paiknevad piisavalt lähedal (< 10-7 cm) selleks, et pääseksid mõjule molekulidevahelised kohesioonijõud –...
Описание слайда:
Soojusliikumine tahkises – osakesed paiknevad piisavalt lähedal (< 10-7 cm) selleks, et pääseksid mõjule molekulidevahelised kohesioonijõud – viimased määravad suuresti aine omadused. Tahkise soojusmahtuvus on sageli väiksem kui vedelikes- molekulidel puudub võimalus pöördliikumiseks.

Слайд 58


Vedelikud-gaasid-tahkised.
Описание слайда:
Vedelikud-gaasid-tahkised.

Слайд 59


Gaasid ja vedelikud. Ainete olekudiagrammid. (Loeng 7), слайд №59
Описание слайда:

Слайд 60


Tahkised, vedelikud, gaasid.
Описание слайда:
Tahkised, vedelikud, gaasid.

Слайд 61


Aine agregaatolekud. Aine agregaatolekud. Molekulide keskmine kineetiline energia on gaaside puhul täiesti küllaldane selleks, et ületada...
Описание слайда:
Aine agregaatolekud. Aine agregaatolekud. Molekulide keskmine kineetiline energia on gaaside puhul täiesti küllaldane selleks, et ületada molekulivahelisi külgetõmbejõude. Gaasides toimub praktiliselt piiramatu difusioon – selle tulemusena jaotub gaas ühtlaselt temale ettenähtud ruumi – ja seepärast puudubki gaasil kindel kuju ja maht – viimased olenevad selle anuma kujust ja mahust, milles gaas viibib.

Слайд 62


Gaaside kokkusurumisel tuleb arvestada ka gaasi molekulide omaruumalaga ja suurenevate osakestevaheliste mõjudega – rõhul üle Gaaside kokkusurumisel...
Описание слайда:
Gaaside kokkusurumisel tuleb arvestada ka gaasi molekulide omaruumalaga ja suurenevate osakestevaheliste mõjudega – rõhul üle Gaaside kokkusurumisel tuleb arvestada ka gaasi molekulide omaruumalaga ja suurenevate osakestevaheliste mõjudega – rõhul üle 1000 atm on lämmastiku ruumala üle kahe korra suurem kui ta peaks olema lähtudes Boylé-Mariotte seadusest (P1 × V1 = P2 × V2). Gaaside küllalt tugeval kokkusurumisel lähenevad tema molekulid üksteisele sedavõrd, et nende vahel hakkavad mõjuma vastastikused külgetõmbejõud (kohesioonijõud) – mõjuvad molekulidevahelised jõud ja tekivad molekulidevahelised sidemed – moodustub kondenseerunud faas – gaas veeldub.

Слайд 63


Gaasiosakeste liikumiskiiruse jaotus – Maxwell’i jaotus sõltuvalt temperatuurist. Õhu komponentide (molekulide) liikumiskiirus on võrreldav heli...
Описание слайда:
Gaasiosakeste liikumiskiiruse jaotus – Maxwell’i jaotus sõltuvalt temperatuurist. Õhu komponentide (molekulide) liikumiskiirus on võrreldav heli levimiskiirusega õhus või sellest suurem ning osakeste vaba lennu aeg 1 pikosekund (10-12 sec).

Слайд 64


Kergemate ja raskemate gaasiosakeste liikumiskiiruste (gaaside segus) jaotus püsival temperatuuril.
Описание слайда:
Kergemate ja raskemate gaasiosakeste liikumiskiiruste (gaaside segus) jaotus püsival temperatuuril.

Слайд 65


Gaasiosakeste liikumiskiiruse jaotus N2 molekulide näitel erinevatel temperatuuridel.
Описание слайда:
Gaasiosakeste liikumiskiiruse jaotus N2 molekulide näitel erinevatel temperatuuridel.

Слайд 66


Lämmastiku molekulide keskmised liikumiskiirused erinevatel temperatuuridel.
Описание слайда:
Lämmastiku molekulide keskmised liikumiskiirused erinevatel temperatuuridel.

Слайд 67


Maxwell–Boltzmann’i jaotus gaasiosakeste soojusliikumisel – graafikutele kantud osakeste mass (a) väheneb suunas 1  5.
Описание слайда:
Maxwell–Boltzmann’i jaotus gaasiosakeste soojusliikumisel – graafikutele kantud osakeste mass (a) väheneb suunas 1  5.

Слайд 68


Erinevate gaasiliste ainete molekulide liikumiskiirus 0°C: Vesinik – mM(H2) = 2 (molekuli mass) Lämmastik – mM(N2) = 28 (molekuli mass) Kloor –...
Описание слайда:
Erinevate gaasiliste ainete molekulide liikumiskiirus 0°C: Vesinik – mM(H2) = 2 (molekuli mass) Lämmastik – mM(N2) = 28 (molekuli mass) Kloor – mM(Cl2) = 71 (molekuli mass)

Слайд 69


Lämmastiku molekulide liikumiskiiruste jaotus erinevatel temperatuuridel.
Описание слайда:
Lämmastiku molekulide liikumiskiiruste jaotus erinevatel temperatuuridel.

Слайд 70


Eelpooltoodud diagrammid seletavad asjaolu, miks Maa kaotab Maailmaruumi kergemaid molekule ning meie Maa järel on pidevalt vesiniku, vähemal määral...
Описание слайда:
Eelpooltoodud diagrammid seletavad asjaolu, miks Maa kaotab Maailmaruumi kergemaid molekule ning meie Maa järel on pidevalt vesiniku, vähemal määral ka heeliumi, šleif. Eelpooltoodud diagrammid seletavad asjaolu, miks Maa kaotab Maailmaruumi kergemaid molekule ning meie Maa järel on pidevalt vesiniku, vähemal määral ka heeliumi, šleif. Vesiniku allikaks, selle vesiniku allikaks mis lahkub Maalt, on atmosfääri ülemisele piirile jõudnud vee molekulid. Viimased lõhustuvad Päikese kiirguse lühilainelisema (UV) osa toimel ja vesinik lahkub Maailmaruumi.

Слайд 71


Õnneks atmosfääri kõrgemates osas olev madalam temperatuur (nn. külmalõks) takistab suuremal hulgal vee jõudmist atmosfääri piirile. Kõik Maakera...
Описание слайда:
Õnneks atmosfääri kõrgemates osas olev madalam temperatuur (nn. külmalõks) takistab suuremal hulgal vee jõudmist atmosfääri piirile. Kõik Maakera mõjusfäärist lahkuvad, nii nagu kõik Maakera ümber pöörlevad kehad alluvad samadele seaduspärasustele, olgu nad suured kosmoselaevad või üksikud molekulid-aatomid. Õnneks atmosfääri kõrgemates osas olev madalam temperatuur (nn. külmalõks) takistab suuremal hulgal vee jõudmist atmosfääri piirile. Kõik Maakera mõjusfäärist lahkuvad, nii nagu kõik Maakera ümber pöörlevad kehad alluvad samadele seaduspärasustele, olgu nad suured kosmoselaevad või üksikud molekulid-aatomid. Paokiirused ehk kosmilised kiirused osakestele on toodud järgmisel slaidil.

Слайд 72


Kosmiline kiirus on vähim algkiirus, mis tagab mingile kindlale orbiidile jõudmise. Kosmiline kiirus on vähim algkiirus, mis tagab mingile kindlale...
Описание слайда:
Kosmiline kiirus on vähim algkiirus, mis tagab mingile kindlale orbiidile jõudmise. Kosmiline kiirus on vähim algkiirus, mis tagab mingile kindlale orbiidile jõudmise. Esimene kosmiline kiirus on vajalik planeedilt lahkumiseks. Maa-kesksele ringjoonelisele orbiidile jõudmiseks peab Maa tehiskaaslane saama kiiruse 7,91 km/s maapinnal või 7,79 km/s 200 km kõrgusel. Teine kosmiline kiirus on vajalik planeedi külgetõmbejõu piirkonnast lahkumiseks. Päikese-kesksele orbiidile jõudmiseks peab keha saama Maa pinnal kiiruse 11,19 km/s maapinnal või 11,01 km/s 200 km kõrgusel. Kolmas kosmiline kiirus on vajalik Päikesesüsteemist lahkumiseks Maa pinnalt: 42,1km/s (16,67 km/s eeldusel, et lahkumine toimub Maa orbitaalliikumise suunas).

Слайд 73


Neljas kosmiline kiirus on vajalik galaktikast lahkumiseks. Päikesesüsteemis on see umbes 1000 km/s. Neljas kosmiline kiirus on vajalik galaktikast...
Описание слайда:
Neljas kosmiline kiirus on vajalik galaktikast lahkumiseks. Päikesesüsteemis on see umbes 1000 km/s. Neljas kosmiline kiirus on vajalik galaktikast lahkumiseks. Päikesesüsteemis on see umbes 1000 km/s. Igal konkreetsel juhtumil tuleb kosmilist kiirust korrigeerida Maa pöörlemist ja atmosfääri takistust arvesse võtvate parandustega. Kosmiline kiirus näitab ka orbiidil seiskuva keha Maale kukkumise lõppkiirust. NB! Molekulide liikumiskiirused (olenevalt nende molekulmassist) nn. normaaltemperatuuril on korraliku reaktiivlennuki kiirused ja sellest suuremadki.

Слайд 74


BOYLE’I-MARIOTTE’I SEADUS on ideaalse gaasi tasakaaluprotsessi kirjeldav katseliselt avastatud (empiiriline) seadus, mis kehtib tingimustel, kui...
Описание слайда:
BOYLE’I-MARIOTTE’I SEADUS on ideaalse gaasi tasakaaluprotsessi kirjeldav katseliselt avastatud (empiiriline) seadus, mis kehtib tingimustel, kui protsess kulgeb jääval temperatuuril ja gaasi mass on jääv. BOYLE’I-MARIOTTE’I SEADUS on ideaalse gaasi tasakaaluprotsessi kirjeldav katseliselt avastatud (empiiriline) seadus, mis kehtib tingimustel, kui protsess kulgeb jääval temperatuuril ja gaasi mass on jääv. Selle sõnastus: jääval temperatuuril kulgevas tasakaaluprotsessis on antud gaasikoguse rõhk pöördvõrdeline ruumalaga. Valem: P1 × V1 = P2 × V2, kui T = const ja m = const

Слайд 75


Boyle’i-Mariotte’i seaduse avastasid teineteisest sõltumatult 17. sajandi 70….80. aastatel Londani Kuningluku Seltsi liige Robert Boyle ja Prantsuse...
Описание слайда:
Boyle’i-Mariotte’i seaduse avastasid teineteisest sõltumatult 17. sajandi 70….80. aastatel Londani Kuningluku Seltsi liige Robert Boyle ja Prantsuse Teaduste Akadeemia asutajaliige Edme Mariotte. Boyle’i-Mariotte’i seaduse avastasid teineteisest sõltumatult 17. sajandi 70….80. aastatel Londani Kuningluku Seltsi liige Robert Boyle ja Prantsuse Teaduste Akadeemia asutajaliige Edme Mariotte. NB! Kuid – tähelepanu - Ideaalse gaasi rõhk on võrdeline ühikulises ruumalas olevate molekulide keskmise kineetilise energiaga, mis avaldub. P = 2/3 nE Võtame selle ilma tõestuse-tuletamiseta teadmiseks.

Слайд 76


Boyle - Mariotte'i seadus on sõnastatv ka nii: Boyle - Mariotte'i seadus on sõnastatv ka nii: konstantsel temperatuuril on kindla koguse gaasi...
Описание слайда:
Boyle - Mariotte'i seadus on sõnastatv ka nii: Boyle - Mariotte'i seadus on sõnastatv ka nii: konstantsel temperatuuril on kindla koguse gaasi ruumala pöördvõrdelises sõltuvuses rõhuga.

Слайд 77


Boyle'i-Mariotte'i seadus on üks gaaside seadustest ning ideaalse gaasi olekuvõrrandi erijuht. Selle kohaselt muutub gaasi rõhk isotermilises...
Описание слайда:
Boyle'i-Mariotte'i seadus on üks gaaside seadustest ning ideaalse gaasi olekuvõrrandi erijuht. Selle kohaselt muutub gaasi rõhk isotermilises protsessis pöördvõrdeliselt gaasi ruumalaga. See tähendab, et kui gaasi temperatuur hoida muutumatuna, siis gaasi ruumala vähendamisel kaks korda suureneb rõhk kaks korda. Boyle'i-Mariotte'i seadus on üks gaaside seadustest ning ideaalse gaasi olekuvõrrandi erijuht. Selle kohaselt muutub gaasi rõhk isotermilises protsessis pöördvõrdeliselt gaasi ruumalaga. See tähendab, et kui gaasi temperatuur hoida muutumatuna, siis gaasi ruumala vähendamisel kaks korda suureneb rõhk kaks korda. Matemaatiliselt võib Boyle'i-Mariotte'i seadust väljendada lihtsa võrrandi P×V = const, kui T on const kaudu, kus p, V ja T tähistavad vastavalt gaasi rõhku, ruumala ja temperatuuri.

Слайд 78


Gaasid ja vedelikud. Ainete olekudiagrammid. (Loeng 7), слайд №78
Описание слайда:

Слайд 79


Boyle seadus.
Описание слайда:
Boyle seadus.

Слайд 80


Gay-Lussaci seadus on prantsuse füüsiku Joseph Louis Gay-Lussaci järgi nimetatud loodusseadus, mis käsitleb gaaside omadusi. Seda terminit...
Описание слайда:
Gay-Lussaci seadus on prantsuse füüsiku Joseph Louis Gay-Lussaci järgi nimetatud loodusseadus, mis käsitleb gaaside omadusi. Seda terminit kasutatakse mitmes tähenduses, aga põhiliselt ikka reageerivate gaaside ruumalade suhet puudutava seaduse tähenduses. Gay-Lussaci seadus on prantsuse füüsiku Joseph Louis Gay-Lussaci järgi nimetatud loodusseadus, mis käsitleb gaaside omadusi. Seda terminit kasutatakse mitmes tähenduses, aga põhiliselt ikka reageerivate gaaside ruumalade suhet puudutava seaduse tähenduses. Gay-Lussaci seadus väidab, et kui gaasid reageerivad omavahel ja moodustavad sealjuures uusi gaase ning kõigi gaaside ruumala mõõdetakse samal rõhul ja samal temperatuuril, siis nii reaktsiooni lähteainete kui saaduste suhe on väljendatav väikeste täisarvude abil.

Слайд 81


See seadus peegeldab asjaolu, et vastavalt Avogadro seadusele sisaldavad kõigi gaaside ühesugused ruumalad samal temperatuuril ja rõhul ühesuguse...
Описание слайда:
See seadus peegeldab asjaolu, et vastavalt Avogadro seadusele sisaldavad kõigi gaaside ühesugused ruumalad samal temperatuuril ja rõhul ühesuguse arvu molekule ning järelikult keemilistes reaktsioonides reageerivad molekulid omavahel täisarvulistes vahekordades. Neid vahekordi saab täpsemalt väljendada reaktsioonivalemiga. See seadus peegeldab asjaolu, et vastavalt Avogadro seadusele sisaldavad kõigi gaaside ühesugused ruumalad samal temperatuuril ja rõhul ühesuguse arvu molekule ning järelikult keemilistes reaktsioonides reageerivad molekulid omavahel täisarvulistes vahekordades. Neid vahekordi saab täpsemalt väljendada reaktsioonivalemiga. Selle seaduse avaldas esimesena Gay-Lussac aastal 1808.

Слайд 82


Gay-Lussaci seadus väidab, et kui gaasid reageerivad omavahel ja moodustavad sealjuures uusi gaase ning kõigi gaaside ruumala mõõdetakse samal rõhul...
Описание слайда:
Gay-Lussaci seadus väidab, et kui gaasid reageerivad omavahel ja moodustavad sealjuures uusi gaase ning kõigi gaaside ruumala mõõdetakse samal rõhul ja samal temperatuuril, siis nii reaktsiooni lähteainete kui saaduste suhe on väljendatav väikeste täisarvude kaudu.

Слайд 83


Gay-Lussaci nime seostatakse teisegi seadusega, mille kohaselt on jääva ruumala ja jääva massiga gaasikoguse rõhk võrdeline gaasi absoluutse...
Описание слайда:
Gay-Lussaci nime seostatakse teisegi seadusega, mille kohaselt on jääva ruumala ja jääva massiga gaasikoguse rõhk võrdeline gaasi absoluutse temperatuuriga. Gay-Lussaci nime seostatakse teisegi seadusega, mille kohaselt on jääva ruumala ja jääva massiga gaasikoguse rõhk võrdeline gaasi absoluutse temperatuuriga. Teisisõnu, kui gaasi ruumala hoida muutumatuna, siis tema temperatuuri suurendamine kaks korda suurendab gaasi rõhku kaks korda. See seadus peegeldab asjaolu, et temperatuur on aineosakeste kineetilise energia mõõt. Kui gaasiosakeste kineetiline energia suureneb, siis nad põrkuvad anuma seintega sagedamini kokku, avaldades sellele suuremat rõhku.

Слайд 84


Eelpoolmainitud seaduspärasust kirjeldas esimesena prantsuse füüsik ja leiutaja Guillaume Amontons aastate 1700 ja 1702 vahel, töö „kõrvaltulemusena“...
Описание слайда:
Eelpoolmainitud seaduspärasust kirjeldas esimesena prantsuse füüsik ja leiutaja Guillaume Amontons aastate 1700 ja 1702 vahel, töö „kõrvaltulemusena“ termomeetri konstrueerimisel. Seepärast oleks seda õigem nimetada Amontons'i seaduseks. Eelpoolmainitud seaduspärasust kirjeldas esimesena prantsuse füüsik ja leiutaja Guillaume Amontons aastate 1700 ja 1702 vahel, töö „kõrvaltulemusena“ termomeetri konstrueerimisel. Seepärast oleks seda õigem nimetada Amontons'i seaduseks. Amontons'i seadus, Charles'i seadus ja Boyle'i seadus moodustavad koos gaaside ühendseaduse ja koos Avogadro seadusega ideaalse gaasi seaduse.

Слайд 85


Eelpooltoodud Gay- Lussac'i seadust on võimalik sõnastada ka nii: Eelpooltoodud Gay- Lussac'i seadust on võimalik sõnastada ka nii: konstantsel rõhul...
Описание слайда:
Eelpooltoodud Gay- Lussac'i seadust on võimalik sõnastada ka nii: Eelpooltoodud Gay- Lussac'i seadust on võimalik sõnastada ka nii: konstantsel rõhul on kindla koguse gaasi ruumala võrdelises sõltuvuses temperatuurist ehk valemitena:

Слайд 86


Charles'i seaduse [š'arli seaduse] järgi on jääval rõhul ideaalse gaasi ruumala võrdeline absoluutse temperatuuriga: P/T = const, kui V = const (P =...
Описание слайда:
Charles'i seaduse [š'arli seaduse] järgi on jääval rõhul ideaalse gaasi ruumala võrdeline absoluutse temperatuuriga: P/T = const, kui V = const (P = const × T). Reaalsete gaaside käitumine sarnaneb enamiku tingimuste korral üsna hästi ideaalse gaasi käitumisele ja see teeb Charles'i seaduse kasulikuks.

Слайд 87


Charles'i seaduse avaldas esimesena prantsuse loodusteadlane Joseph Louis Gay-Lussac 1802, aga ta omistas selle autorluse oma kaasmaalasele Jacques...
Описание слайда:
Charles'i seaduse avaldas esimesena prantsuse loodusteadlane Joseph Louis Gay-Lussac 1802, aga ta omistas selle autorluse oma kaasmaalasele Jacques Charles'i avaldamata seni avaldamata 1780. aastatel tehtud tööde alusel. Gay-Lussacist sõltumatult avastas selle seaduse inglise loodusteadlane John Dalton 1801. Kuid tema kirjeldus oli vähem põhjalik kui Gay-Lussaci oma. Charles'i seaduse avaldas esimesena prantsuse loodusteadlane Joseph Louis Gay-Lussac 1802, aga ta omistas selle autorluse oma kaasmaalasele Jacques Charles'i avaldamata seni avaldamata 1780. aastatel tehtud tööde alusel. Gay-Lussacist sõltumatult avastas selle seaduse inglise loodusteadlane John Dalton 1801. Kuid tema kirjeldus oli vähem põhjalik kui Gay-Lussaci oma. Seaduse põhimõtet kirjeldas juba sajand varem prantsuse teadlane Guillaume Amontons, aga Gay-Lussac oli esimene, kes näitas, et see kehtib üldiselt kõigile gaasidele, kaasa arvatud normaaltingimustes vedelal kujul esinevate ainete aurudele. Ta täheldas ka, et see seadus ei kehti gaaside keemistemperatuurist üksnes mõne kraadi võrra kõrgemate temperatuuride juures.

Слайд 88


Charles'i seadus jätab mulje, et kui temperatuur läheneb absoluutsele nullile, siis läheneb ka gaasi ruumala nullile. Charles'i seadus jätab mulje,...
Описание слайда:
Charles'i seadus jätab mulje, et kui temperatuur läheneb absoluutsele nullile, siis läheneb ka gaasi ruumala nullile. Charles'i seadus jätab mulje, et kui temperatuur läheneb absoluutsele nullile, siis läheneb ka gaasi ruumala nullile. Muidugi ei kehti see reaalsete gaaside puhul. Kui ükskõik missugust reaalset gaasi piisavalt jahutada, siis ta veeldub, kui temperatuur langeb tema keemistemperatuurini, mis on igal gaasil erinev. Seetõttu kehtib Charles'i seadus reaalsetele gaasidele üksnes keemistemperatuurist kõrgematel temperatuuridel. Gay-Lussac püüdis kindlaks määrata temperatuuri, millel ideaalse gaasi ruumala peaks nulliks muutuma. Ta sai selleks -266,66 °C, mis langeb suhteliselt hästi kokku tänapäevase väärtusega -273,15 °C.

Слайд 89


Esimesena arutles minimaalse temperatuuri võimalikkuse üle Robert Boyle 1665 aastal. Esimesena püüdis absoluutse nulltemperatuuri väärtust määrata...
Описание слайда:
Esimesena arutles minimaalse temperatuuri võimalikkuse üle Robert Boyle 1665 aastal. Esimesena püüdis absoluutse nulltemperatuuri väärtust määrata Guillaume Amontons 1702. a. ja sai selle väärtuseks -240 °C. Lord Kelvin määras aastal 1852 temperatuuriks, millel Charles'i seaduse järgi peaks gaaside ruumala nulliks muutuma ja sai selleks -273,22 °C, kuid ei seostanud seda suurust absoluutse nulliga. Alles Ludwig Boltzmann näitas 1870, et need kaks langevad kokku. Esimesena arutles minimaalse temperatuuri võimalikkuse üle Robert Boyle 1665 aastal. Esimesena püüdis absoluutse nulltemperatuuri väärtust määrata Guillaume Amontons 1702. a. ja sai selle väärtuseks -240 °C. Lord Kelvin määras aastal 1852 temperatuuriks, millel Charles'i seaduse järgi peaks gaaside ruumala nulliks muutuma ja sai selleks -273,22 °C, kuid ei seostanud seda suurust absoluutse nulliga. Alles Ludwig Boltzmann näitas 1870, et need kaks langevad kokku.

Слайд 90


Absoluutse nulli mõiste sõnastamise eelduseks oli asjaolu, et temperatuuri tõusul ühe kraadi võrra suureneb selle ruumala 1/273 võrra. Absoluutse...
Описание слайда:
Absoluutse nulli mõiste sõnastamise eelduseks oli asjaolu, et temperatuuri tõusul ühe kraadi võrra suureneb selle ruumala 1/273 võrra. Absoluutse nulli mõiste sõnastamise eelduseks oli asjaolu, et temperatuuri tõusul ühe kraadi võrra suureneb selle ruumala 1/273 võrra. NB! Absoluutse nulli olemasolu eelduseks on asjaolu, et gaasi ruumala ei saa ühelgi variandi puhul muutuda negatiivseks. Ideaalne gaas (selline gaas mida ei ole olema ega saagi olemas olla, kuid mille mõiste aga annab võimaluse tuletada seoseid gaaside käitumisest ning on heaks mudeliks õppetöös) seevastu oleks kokkusurutav kuni mahuni 0, kuna kokkuleppeliselt ideaalse gaasi osakesed on mõõtmeteta (tegemist oleks nn. punktmassidega).

Слайд 91


Charles’i ja Gay-Lussacy seadus skeemil.
Описание слайда:
Charles’i ja Gay-Lussacy seadus skeemil.

Слайд 92


Charles’i ja Gay-Lussacy seadus.
Описание слайда:
Charles’i ja Gay-Lussacy seadus.

Слайд 93


Eelnevatest tuleneb OLEKUVÕRRAND ja see on olekuparameetrite vaheline seos. Ideaalse gaasi olekuvõrrandi tuletas 1834. a. Prantsuse Teaduste...
Описание слайда:
Eelnevatest tuleneb OLEKUVÕRRAND ja see on olekuparameetrite vaheline seos. Ideaalse gaasi olekuvõrrandi tuletas 1834. a. Prantsuse Teaduste Akadeemia liige Benoit Pierre Clapeyron. Eelnevatest tuleneb OLEKUVÕRRAND ja see on olekuparameetrite vaheline seos. Ideaalse gaasi olekuvõrrandi tuletas 1834. a. Prantsuse Teaduste Akadeemia liige Benoit Pierre Clapeyron. Selle sõnastus: antud gaasikoguse rõhk ja ruumala korrutis jagatud absoluutse temperatuuriga on jääv suurus. Valemina: P1V1/T1 = P2V2/T2 = const

Слайд 94


GAY-LUSSAC’I SEADUSE kohta kirjapandut kokku võttes – seadusele on autoreid palju, 18. saj lõpp ja 19. saj algus olid ajad kus gaaside uurimisega...
Описание слайда:
GAY-LUSSAC’I SEADUSE kohta kirjapandut kokku võttes – seadusele on autoreid palju, 18. saj lõpp ja 19. saj algus olid ajad kus gaaside uurimisega tegeleti Euroopas palju ja võimatu oli siis ning on ka praegu raske leida seda viimast ajaloolist tõde, kes seaduspärasuste kirjeldamise võidujooksus esimene oli. Järgnevad aastakümned lisasid gaaside käitumise uurimisele kindlama füüsikalis-keemilise aluse ja vaidlused prioriteedi osas on muutunud ajalooks. GAY-LUSSAC’I SEADUSE kohta kirjapandut kokku võttes – seadusele on autoreid palju, 18. saj lõpp ja 19. saj algus olid ajad kus gaaside uurimisega tegeleti Euroopas palju ja võimatu oli siis ning on ka praegu raske leida seda viimast ajaloolist tõde, kes seaduspärasuste kirjeldamise võidujooksus esimene oli. Järgnevad aastakümned lisasid gaaside käitumise uurimisele kindlama füüsikalis-keemilise aluse ja vaidlused prioriteedi osas on muutunud ajalooks. GAY-LUSSAC’I SEADUS on ideaalse gaasi tasakaaluprotsessi kirjeldav katseliselt avastatud (empiiriline) seadus, mis kehtib tingimustel, kui protsess kulgeb jääval rõhul ja gaasi mass on jääv. Selle sõnastus: jääval rõhul on gaaside ruumipaisumistegurid ühesuurused ja võrduvad 1/273(0C)-1.

Слайд 95


Absoluutse temperatuuriskaala kasutamisel omandab Absoluutse temperatuuriskaala kasutamisel omandab Gay-Lussac’i seadus nüüdisajal kasutatava kuju...
Описание слайда:
Absoluutse temperatuuriskaala kasutamisel omandab Absoluutse temperatuuriskaala kasutamisel omandab Gay-Lussac’i seadus nüüdisajal kasutatava kuju V1/V2 = T1/T2, kui P = const ja m= const Seaduse sõnastus: jääval rõhul on antud gaasikoguse ruumala võrdeline absoluutse temperatuuriga. Seaduse avastaja tiitel on “teadusauhindade” võidujooksus omistatud Prantsuse Teaduste Akadeemia liikmele Joseph Louis Gay-Lussac’ile 1802. a.

Слайд 96


Gaaside käitumise seaduspärasuste uurimine ja kirjeldamine aga jätkus. Gaaside käitumise seaduspärasuste uurimine ja kirjeldamine aga jätkus....
Описание слайда:
Gaaside käitumise seaduspärasuste uurimine ja kirjeldamine aga jätkus. Gaaside käitumise seaduspärasuste uurimine ja kirjeldamine aga jätkus. Peterburi Teaduste Akadeemia liige Dimitri Mendelejev teisendas Clapeyroni võrrandit nii, et poleks vaja arvutada Clapeyroni võrrandis olevat konstandi väärtust igal üksikjuhul. Mendelejevi-Clapeyroni võrrand avaldub kujul: PV = m/MRT, kus P, V, T on ideaalse gaasi olekuparameetrid, m gaasi mass, R – universaalne gaasikonstant, molaarmass M (kg/mol). Ideaalse gaasi rõhk on võrdeline molekulide kontsentratsiooni ja absoluutse temperatuuri korrutisega (kus võrdeteguriks on Boltsmanni konstant. Valemina: P = knT

Слайд 97


UNIVERSAALNE GAASIKONSTANT (R) UNIVERSAALNE GAASIKONSTANT (R) on üks fundamentaalsetest füüsikakonstantidest ning näitab, kui suure töö teeb...
Описание слайда:
UNIVERSAALNE GAASIKONSTANT (R) UNIVERSAALNE GAASIKONSTANT (R) on üks fundamentaalsetest füüsikakonstantidest ning näitab, kui suure töö teeb isobaarilises protsessis üks mool ideaalset gaasi, kui selle temperatuur tõuseb ühe kelvini võrra. Seega on universaalne gaasikonstant R töö mõõt – määratletud 1 mooli ideaalse gaasi paisumistöö kaudu.

Слайд 98


Universaalse gaasikonstandi SI-ühik on džaul kelvin-mooli kohta Universaalse gaasikonstandi SI-ühik on džaul kelvin-mooli kohta [R] = 1 J/K×mol ja R...
Описание слайда:
Universaalse gaasikonstandi SI-ühik on džaul kelvin-mooli kohta Universaalse gaasikonstandi SI-ühik on džaul kelvin-mooli kohta [R] = 1 J/K×mol ja R suurus SI-süsteemi ühikutes R = 8,31 J/K×mol R universaalsus omakorda tuleneb Avogadro seadusest.

Слайд 99


Kordamiseks. Kordamiseks. Avogadro seadus: antud temperatuuril ja rõhul sisaldavad võrdsed gaasi ruumalad võrdse arvu osakesi (molekule või...
Описание слайда:
Kordamiseks. Kordamiseks. Avogadro seadus: antud temperatuuril ja rõhul sisaldavad võrdsed gaasi ruumalad võrdse arvu osakesi (molekule või aatomeid). Eelnevast tuleneb, et kui 1,00 dm3 hapnikku 100 kPa ja 3000 K juures sisaldab sama arvu molekule kui samades tingimustes teised gaasid samal rõhul ja temperatuuril (CO2, N2, jt), siis molekulide arvu kahekordistamisel, kuid säilitades temperatuuri ja rõhu endistena, suureneb gaasi maht kahekordseks. Seega on Avogadro seaduse kohaselt gaasi ruumala (V) ja gaasiosakeste arv (n) lineaarvõrdelises seoses.

Слайд 100


Gaaside põhiseadused.
Описание слайда:
Gaaside põhiseadused.

Слайд 101


Ideaalse gaasi rõhk on võrdeline molekulide kulgliikumise keskmise kineetilise energiaga Ideaalse gaasi rõhk on võrdeline molekulide kulgliikumise...
Описание слайда:
Ideaalse gaasi rõhk on võrdeline molekulide kulgliikumise keskmise kineetilise energiaga Ideaalse gaasi rõhk on võrdeline molekulide kulgliikumise keskmise kineetilise energiaga E = 2/3 k×T ja seega - gaasimolekuli keskmine energia on võrdeline absoluutse temperatuuriga.

Слайд 102


Kusjuures k on Kusjuures k on BOTZMANNI KONSTANT. k on universaalse gaasikonstandi (R) ja Avogadro arvu jagatis. Definitsioonivalem, k = R/NA....
Описание слайда:
Kusjuures k on Kusjuures k on BOTZMANNI KONSTANT. k on universaalse gaasikonstandi (R) ja Avogadro arvu jagatis. Definitsioonivalem, k = R/NA. Botzmanni konstandi SI-ühik on üks džaul kelvini kohta. [k] = 1 J/K. SI ühikutes: K = 1,38×10-23J/K. Boltzmanni konstant seob energiaühikutes mõõdetavat temperatuuri Kelvinites mõõdetava temperatuuriga.

Слайд 103


Seletus Boltzmanni konstandi asjus. Seletus Boltzmanni konstandi asjus. Iga kuupsentimeeter gaasi sisaldab 30 miljardit molekuli. Boltzmanni (1844 –...
Описание слайда:
Seletus Boltzmanni konstandi asjus. Seletus Boltzmanni konstandi asjus. Iga kuupsentimeeter gaasi sisaldab 30 miljardit molekuli. Boltzmanni (1844 – 1906) konstant määrab kindlaks kui palju muutub gaasi molekuli liikumise keskmine kineetiline gaasi temperatuuri muutumisel 10 võrra – ergides kraadi kohta. Boltzmanni konstant K on 1,38x10-16 erg/kraad. Seega on molekulide liikumisenergia: E= 2/3 KT.

Слайд 104


Ja veelkord kokkuvõtvalt - Boltzmanni konstant on füüsikaline konstant, mis seob omavahel aineosakese energia ja aine temperatuuri. Ja veelkord...
Описание слайда:
Ja veelkord kokkuvõtvalt - Boltzmanni konstant on füüsikaline konstant, mis seob omavahel aineosakese energia ja aine temperatuuri. Ja veelkord kokkuvõtvalt - Boltzmanni konstant on füüsikaline konstant, mis seob omavahel aineosakese energia ja aine temperatuuri. EM = i/2 × k × T EM on molekuli keskmine kineetiline energia; i on molekuli liikumise vabadusastmete arv; k on Boltzmanni konstant; T on absoluutne temperatuur) Boltzmanni konstant saadakse universaalse gaasikonstandi jagamisel Avogadro arvuga. k = R/NA = 1,3806504(24)×10−23 J×K-1

Слайд 105


Ludwig Eduard Boltzmann 20. veebruar, 1844 (Viin) – 5. september 1906 (Duino, Itaalia).
Описание слайда:
Ludwig Eduard Boltzmann 20. veebruar, 1844 (Viin) – 5. september 1906 (Duino, Itaalia).

Слайд 106


Temperatuur on gaasi molekulide kaootilise liikumise intensiivsuse mõõt – seega on soojusliikumine ja temperatuur keskmise kineetilise energia mõõt....
Описание слайда:
Temperatuur on gaasi molekulide kaootilise liikumise intensiivsuse mõõt – seega on soojusliikumine ja temperatuur keskmise kineetilise energia mõõt. Temperatuur on gaasi molekulide kaootilise liikumise intensiivsuse mõõt – seega on soojusliikumine ja temperatuur keskmise kineetilise energia mõõt. Ka süsteemides kus Browni liikumine on jälgitav, on osakeste keskmine kineetiline energia võrdeline absoluutse temperatuuriga. Kuna aga Browni liikumist jälgida võimaldatavates süsteemides on osakesed suuremad, on ka nende liikumine aeglasem. Kineetiline energia on ruutsõltuvuses molekulide liikumiskiirusest. Seega, kui osakesed on 10× suurema massiga, siis kahanevad nende liikumiskiirused võrdeliselt ruutjuurega 10-nest, s.o. 3,3 korda.

Слайд 107


NB! JA VEEL üks KORD: NB! JA VEEL üks KORD: Temperatuur on gaasi molekulide kaootilise liikumise intensiivsuse mõõt – seega on soojusliikumine ja...
Описание слайда:
NB! JA VEEL üks KORD: NB! JA VEEL üks KORD: Temperatuur on gaasi molekulide kaootilise liikumise intensiivsuse mõõt – seega on soojusliikumine ja temperatuur osakeste keskmise kineetilise energia mõõt.

Слайд 108


NB! JA VEELKORD: NB! JA VEELKORD: Kineetiline energia on ruutsõltuvuses molekulide liikumiskiirusest. Seega, kui osakeste, mille mass on 10× suurem,...
Описание слайда:
NB! JA VEELKORD: NB! JA VEELKORD: Kineetiline energia on ruutsõltuvuses molekulide liikumiskiirusest. Seega, kui osakeste, mille mass on 10× suurem, siis kahanevad nende liikumiskiirused võrdeliselt ruutjuurega 10-nest, s.o. 3,3 korda.

Слайд 109


Gaasi rõhk – nende arv ruumalas ja nende liikumiskiiruse keskmine kineetiline energia on E. Gaasi rõhk – nende arv ruumalas ja nende liikumiskiiruse...
Описание слайда:
Gaasi rõhk – nende arv ruumalas ja nende liikumiskiiruse keskmine kineetiline energia on E. Gaasi rõhk – nende arv ruumalas ja nende liikumiskiiruse keskmine kineetiline energia on E. Viimane on aga seotud Boltzmanni konstandi k kaudu ja gaasi temperatuuriga T. Seega on gaasi rõhk on kolme suuruse – molekulide kontsentratsiooni, Boltzmanni konstandi ja absoluutse temperatuuri korrutis – see ongi gaaside molekulaarteooria põhivõrrand P=n×k×T. k võimaldab arvutada gaasi soojusmahtuvust – see on soojushulk, mis on vajalik gaasi temperatuuri tõstmiseks 10 võrra, difusiooni arvutamiseks, vaata selle seost temperatuuriga.

Слайд 110


1 cm3 gaasis on normaaltingimustel 2,68x1019 molekuli. See on Loschmidti arv – sellest populaarsem on 22,7 (22,4 standarttingimustes) liitrit mooli...
Описание слайда:
1 cm3 gaasis on normaaltingimustel 2,68x1019 molekuli. See on Loschmidti arv – sellest populaarsem on 22,7 (22,4 standarttingimustes) liitrit mooli kohta – Avogadro arv – seal olev gaasi mass – molekulide kogumass on võrdne nii mitme grammiga, kui mitu ühikut on gaasi molekulmassis – gramm-molekul – ehk üks mool gaasi. 1 cm3 gaasis on normaaltingimustel 2,68x1019 molekuli. See on Loschmidti arv – sellest populaarsem on 22,7 (22,4 standarttingimustes) liitrit mooli kohta – Avogadro arv – seal olev gaasi mass – molekulide kogumass on võrdne nii mitme grammiga, kui mitu ühikut on gaasi molekulmassis – gramm-molekul – ehk üks mool gaasi. Kuna keemia huvisfääris vaadeldakse osakesi (molekule), siis on lihtsam tegeleda mitte grammide ja kilogrammidega, vaid moolidega. Seepärast kasutatakse ka Boltzmanni konstandi korrutist Avogadro arvuga – see näitab mõju mitte ühele molekulile, vaid ühele moolile – see on universaalne gaasikonstant R.

Слайд 111


Seega R väärtus on Seega R väärtus on (1,38×10-16) × (6,02×1023)= =8,31×107 J/kraad x mool. See on kõikide gaaside jaoks universaalne konstant. R –...
Описание слайда:
Seega R väärtus on Seega R väärtus on (1,38×10-16) × (6,02×1023)= =8,31×107 J/kraad x mool. See on kõikide gaaside jaoks universaalne konstant. R – kirjeldab seda kui palju muutub 1 mooli gaasi kõigi molekulide keskmine soojusliikumise energia gaasi temperatuuri muutumisel 1o võrra. Seega võib Boltzmanni konstanti käsitleda universaalse gaasi konstandina ühe molekuli kohta. See ühendab ja üldistab Boyle-Mariotte, Gay-Lussaci ja Charlesi seadused Claperont-Mendelejevi võrrandiks.

Слайд 112


VEEL ÜKS KORD! VEEL ÜKS KORD! UNIVERSAALNE GAASIKONSTANT (R) on üks fundamentaalsetest füüsikakonstantidest. Universaalne gaasikonstant R näitab, kui...
Описание слайда:
VEEL ÜKS KORD! VEEL ÜKS KORD! UNIVERSAALNE GAASIKONSTANT (R) on üks fundamentaalsetest füüsikakonstantidest. Universaalne gaasikonstant R näitab, kui suure töö teeb isobaarilises protsessis üks mool ideaalset gaasi, kui selle temperatuur tõuseb ühe kelvini võrra. Universaalse gaasikonstandi SI-ühik on džaul kelvin-mooli kohta [R] = 1 J/K×mol SI-s R = 8,31 J/K×mol R universaalsus omakorda tuleneb Avogadro seadusest.

Слайд 113


Gaaside universaalkonstandi R väärtusi erinevates ühikutes.
Описание слайда:
Gaaside universaalkonstandi R väärtusi erinevates ühikutes.

Слайд 114


Ja veelkord - gaaside põhiseadused.
Описание слайда:
Ja veelkord - gaaside põhiseadused.

Слайд 115


Kokkuvõtvalt gaaside seadused – ideaalgaasi seadus on olekuvõrrand – seos mis näitab kuidas gaasi rõhk on määratud tema temperatuuri, ruumala ning...
Описание слайда:
Kokkuvõtvalt gaaside seadused – ideaalgaasi seadus on olekuvõrrand – seos mis näitab kuidas gaasi rõhk on määratud tema temperatuuri, ruumala ning hulga kaudu. Hüpoteetilist gaasi, mis neil tingimustel allub ideaalgaasi olekuvõrrandile, nimetatakse ideaalgaasiks. See tähendab muidugi hüpoteetilist ainet, mis koosneb punktmassidest Kõik reaalgaasid alluvad seda täpsemini olekuvõrrandile, mida madalam on rõhk. Seepärast nimetatakse olekuvõrrandit ka piiriliseks seaduseks, mis kehtib rangelt vaid piiritingimustel, sest rõhul langemisel on gaasiosakeste omaruumala mahu suhe gaasi mahtu väheneb. Kokkuvõtvalt gaaside seadused – ideaalgaasi seadus on olekuvõrrand – seos mis näitab kuidas gaasi rõhk on määratud tema temperatuuri, ruumala ning hulga kaudu. Hüpoteetilist gaasi, mis neil tingimustel allub ideaalgaasi olekuvõrrandile, nimetatakse ideaalgaasiks. See tähendab muidugi hüpoteetilist ainet, mis koosneb punktmassidest Kõik reaalgaasid alluvad seda täpsemini olekuvõrrandile, mida madalam on rõhk. Seepärast nimetatakse olekuvõrrandit ka piiriliseks seaduseks, mis kehtib rangelt vaid piiritingimustel, sest rõhul langemisel on gaasiosakeste omaruumala mahu suhe gaasi mahtu väheneb.

Слайд 116


Kuid looduses on meil tegemist reaalgaasidega, gaasidega mille Kuid looduses on meil tegemist reaalgaasidega, gaasidega mille molekulidel on...
Описание слайда:
Kuid looduses on meil tegemist reaalgaasidega, gaasidega mille Kuid looduses on meil tegemist reaalgaasidega, gaasidega mille molekulidel on omaruumala ja molekulide vahel on vastasmõjud. Gaas erineb ideaalsest seda enam, mida madalam on temperatuur (sest nii saavad tugevamalt esile tõusta molekulivahelised mõjud) ja mida kõrgem on rõhk. Ideaalgaaside võrrandid annavad aga siiski praktikas rakendatava lähenduse reaalgaaside käitumisele igapäevaelus ja nn tavatehnikas rakendatavates tingimustes st. tingimustes, kus ei rakendata ülisuuri rõhke ning väga kõrgeid ja madalaid temperatuure.

Слайд 117


Gaasid ja vedelikud. Ainete olekudiagrammid. (Loeng 7), слайд №117
Описание слайда:

Слайд 118


Gaasiosakeste omaruumala – πd2
Описание слайда:
Gaasiosakeste omaruumala – πd2

Слайд 119


Gaasi ruumala ja rõhu vaheline seos erinevatel temperatuuridel. Temperatuuri tõusuga ühtib seos paremini Boyl’i seadusega - kõrgemal temperatuuril on...
Описание слайда:
Gaasi ruumala ja rõhu vaheline seos erinevatel temperatuuridel. Temperatuuri tõusuga ühtib seos paremini Boyl’i seadusega - kõrgemal temperatuuril on gaasiosakeste omavaheline mõju avaldub osakeste suurema kineetilise energia taustal nõrgemini – temperatuuri mõju kõrvalekaldele ideaalsete gaaside seadustest.

Слайд 120


Gaasimolekulide omaruumalasid.
Описание слайда:
Gaasimolekulide omaruumalasid.

Слайд 121


Ja veel – eelneva selgitamiseks, meenutame, et gaasi olekuvõrrand seob gaasi koguse (n), rõhu (p), ruumala ja temperatuuri (T) gaasi...
Описание слайда:
Ja veel – eelneva selgitamiseks, meenutame, et gaasi olekuvõrrand seob gaasi koguse (n), rõhu (p), ruumala ja temperatuuri (T) gaasi olekuvõrrandisse. Meenutame veel, et universaalse gaasikonstandi väärtus on Ja veel – eelneva selgitamiseks, meenutame, et gaasi olekuvõrrand seob gaasi koguse (n), rõhu (p), ruumala ja temperatuuri (T) gaasi olekuvõrrandisse. Meenutame veel, et universaalse gaasikonstandi väärtus on R = 8,31 J/K×mol. Seega pV = m/MRT = nRT ning eelnevast pV : nRT = 1 Seega saadud jagatis on võrdne ühega seni kuni gaas käitub vastavalt ideaalgaasi mudelile. Reaalsete gaaside uurimisel ilmnevad aga suhtest 1 mitmed kõrvalekalded eelpooltoodud põhjustel.

Слайд 122


Ja siit, märkus ideaalse gaasi ja reaalsete gaaside kohta. Seega - lähtudes sellest, et ideaalgaas koosneb vaid punktmassidest, mis omavahel ei...
Описание слайда:
Ja siit, märkus ideaalse gaasi ja reaalsete gaaside kohta. Seega - lähtudes sellest, et ideaalgaas koosneb vaid punktmassidest, mis omavahel ei interakteeru peaks vastavalt kehtima juba eelpooltoodud seos: Ja siit, märkus ideaalse gaasi ja reaalsete gaaside kohta. Seega - lähtudes sellest, et ideaalgaas koosneb vaid punktmassidest, mis omavahel ei interakteeru peaks vastavalt kehtima juba eelpooltoodud seos: pV = nRT, ning selle teisendus pV/nRT = 1 Toodud suhte erinevus 1-st näitabki seda, et tegemist on gaasiga kus osakestel on mass ja nende vahel vastastikmõju. Reaalse gaasi tarvis on toodud võrrandit püütud siluda,… vt. järgmine slide.

Слайд 123


Reaalse gaasi tarvis on toodud võrrandit püütud siluda, silujatest tuntuim meile juba varem teatud van der Waals, kelle nime kannab ka...
Описание слайда:
Reaalse gaasi tarvis on toodud võrrandit püütud siluda, silujatest tuntuim meile juba varem teatud van der Waals, kelle nime kannab ka lisakoefitsentidega võrrand. Reaalse gaasi tarvis on toodud võrrandit püütud siluda, silujatest tuntuim meile juba varem teatud van der Waals, kelle nime kannab ka lisakoefitsentidega võrrand. (p + n2 × a/V2)(V – nb) = nRT, Milles näeme hulgaliselt „parandusi“ – konstant „a“ kirjeldab molekulidevahelisi mõjusid ja „b“ molekulide ruumala. Seega – soovid ja looduse „parandused“ on ebakindlad, haljas on aga ikka elupuu oks.

Слайд 124


MOLEKULAARJÕUD on jõud, millega molekulid teineteist vastastikku mõjutavad. Molekulaarjõud on elektromagnetilise olemusega – molekulidevaheline...
Описание слайда:
MOLEKULAARJÕUD on jõud, millega molekulid teineteist vastastikku mõjutavad. Molekulaarjõud on elektromagnetilise olemusega – molekulidevaheline vastastikmõju oleneb jõutsentrite vahelisest kaugusest seoses: MOLEKULAARJÕUD on jõud, millega molekulid teineteist vastastikku mõjutavad. Molekulaarjõud on elektromagnetilise olemusega – molekulidevaheline vastastikmõju oleneb jõutsentrite vahelisest kaugusest seoses: F ≈ (1/r9 – 1/r7), kus esimene liige väljendab molekulidevahelise tõukejõu sõltuvust kaugusest, teine liige molekulidevahelise tõmbejõu sõltuvust kaugusest.

Слайд 125


Molekulaarjõu mõjupiirkond ei ulatu oluliselt naabermolekulidest kaugemale. See tähendab, et iga molekul mõjutab vaid kindlat hulka teisi molekule....
Описание слайда:
Molekulaarjõu mõjupiirkond ei ulatu oluliselt naabermolekulidest kaugemale. See tähendab, et iga molekul mõjutab vaid kindlat hulka teisi molekule. Molekulaarjõu tunnuseks on küllastuvus. Molekulaarjõu mõjupiirkond ei ulatu oluliselt naabermolekulidest kaugemale. See tähendab, et iga molekul mõjutab vaid kindlat hulka teisi molekule. Molekulaarjõu tunnuseks on küllastuvus. Võrrandist nähtub, et tõukejõud on 100× väiksema ulatusega kui seda on tõmbejõud vastavalt 1/r9 ja 1/r7 – viimane asjaolu ongi põhipõhjuseks, et vedelikud “seisavad koos” (moodustub kondenseeritud faas, vt. 6. loeng) ja tahkised on tahkised. See on samuti põhjuseks, miks reaalsete gaaside käitumine kaldub kõrgete rõhkude korral oluliselt kõrvale (ideaalsete) gaaside põhiseaduste järgi arvutatavast.

Слайд 126


Vedeliku molekulid püüavad ruumis paigutuda suuremal või vähemal määral korrapäraselt (tõukejõud on 100× väiksema ulatusega kui seda on tõmbejõud...
Описание слайда:
Vedeliku molekulid püüavad ruumis paigutuda suuremal või vähemal määral korrapäraselt (tõukejõud on 100× väiksema ulatusega kui seda on tõmbejõud vastavalt Vedeliku molekulid püüavad ruumis paigutuda suuremal või vähemal määral korrapäraselt (tõukejõud on 100× väiksema ulatusega kui seda on tõmbejõud vastavalt 1/r9 ja 1/r7 jõutsentrite vahelisest kaugusest ning gaasid jaotuvad ruumis laiali) vastavalt oma polaarsusele – püüavad osakesed luua ajutisi tasakaaluseisundeid – moodustuvad väikesed kristallvõretaolised sruktuurid – vt. eespool vee assotsiaadid (H2O)n.

Слайд 127


Seos - tõukejõud on gaasides 100× väiksema ulatusega kui seda on tõmbejõud ehk vastavalt Seos - tõukejõud on gaasides 100× väiksema ulatusega kui...
Описание слайда:
Seos - tõukejõud on gaasides 100× väiksema ulatusega kui seda on tõmbejõud ehk vastavalt Seos - tõukejõud on gaasides 100× väiksema ulatusega kui seda on tõmbejõud ehk vastavalt 1/r9 ja 1/r7 jõutsentrite vahelisest kaugusest ning nii gaasid jaotuvadki ruumis laiali – on näide sellest kui ühtsed on printsiibid looduse ülesehitusel – meenutage looduse fundamentaalsetest jõududest – tugevad tuumajõud mõjuvad 1000x väiksemale kaugusele kui nõrgad tuumajõud ja nii seisvadki aatomituumad koos ning omakorda on molekulidevahelised orientatsioonijõud ja dispersioonijõud mõjuulatused vahekorras 1/r3 ja 1/r6 molekulide vahekaugusest ehk erinevus on 1000-de kordne ja nii on loodud eeldus ainete konditsioneeritud faaside tekkeks.

Слайд 128


VEDELIKES ON: VEDELIKES ON: molekulidevahelised kaugused aines võrreldavad molekulide mõõtmetega - vedel agregaatolek; Molekule pole võimalik...
Описание слайда:
VEDELIKES ON: VEDELIKES ON: molekulidevahelised kaugused aines võrreldavad molekulide mõõtmetega - vedel agregaatolek; Molekule pole võimalik tavatingimustes kokku suruda; Vedelikel on samasugune mahupüsivus nagu tahkistel; Vedelikes on eristatav nn. lähistruktuur- korrapärase struktuuriga molekulirühmad, näiteks vesi, jää; Temperatuuri tõustes vedelikes molekulide soojusliikumine intensiivistub, struktuurielementide püsivus langeb ja keemistemperatuuride lähedal muutuvad vedelikud sisestruktuurilt amorfseteks.

Слайд 129


Polaarsete molekulidega vedelikud, annavad vedelikke, kus moodustuvad assotsiaadid (vedelikuosakeste klastrid). Assotsieerunud vedelikud - vesi,...
Описание слайда:
Polaarsete molekulidega vedelikud, annavad vedelikke, kus moodustuvad assotsiaadid (vedelikuosakeste klastrid). Assotsieerunud vedelikud - vesi, orgaanilised happed, alkoholid jt. (st. vedelikke pole võimalik tavatingimustes kokku suruda seetõttu, kuna molekulidevahelised tõmbejõud (need kujunevad vedeliku molekulide polaarsuse tulemusel) “suruvad” vedeliku ise kokku – vedelikes kujuneb selle tulemusel siserõhk. Polaarsete molekulidega vedelikud, annavad vedelikke, kus moodustuvad assotsiaadid (vedelikuosakeste klastrid). Assotsieerunud vedelikud - vesi, orgaanilised happed, alkoholid jt. (st. vedelikke pole võimalik tavatingimustes kokku suruda seetõttu, kuna molekulidevahelised tõmbejõud (need kujunevad vedeliku molekulide polaarsuse tulemusel) “suruvad” vedeliku ise kokku – vedelikes kujuneb selle tulemusel siserõhk.

Слайд 130


Seega on vedelikud ained, mis omandavad raskusjõu mõjul voolavuse. Seega on vedelikud ained, mis omandavad raskusjõu mõjul voolavuse. Voolavus on...
Описание слайда:
Seega on vedelikud ained, mis omandavad raskusjõu mõjul voolavuse. Seega on vedelikud ained, mis omandavad raskusjõu mõjul voolavuse. Voolavus on vedelike omadus muuta oma väliskuju (võtta anuma kuju) see on tingitud pidevast molekulide ümberpaiknemisest soojusliikumise tagajärjel. Raskusjõu mõjul toimub molekulide suunatud liikumine. Üldiselt on vedelike omadused: - omandavad anuma kuju; - ei täida osaliselt täidetud anumat ühtlaselt; - ei pruugi seguneda omavahel; on väga vähe kokkusurutavad. on amorfrsed ja isotroopsed s.o. ühetaoliste omadustega igas suunas.

Слайд 131


Gaaside ja küllastamata aurude sarnasus vihjab võimalusele, et gaasid kujutavad endast vedelike küllastamata aure, mida on võimalik muuta küllastunud...
Описание слайда:
Gaaside ja küllastamata aurude sarnasus vihjab võimalusele, et gaasid kujutavad endast vedelike küllastamata aure, mida on võimalik muuta küllastunud auruks ja edasi veeldada. Gaaside ja küllastamata aurude sarnasus vihjab võimalusele, et gaasid kujutavad endast vedelike küllastamata aure, mida on võimalik muuta küllastunud auruks ja edasi veeldada. Selleks on kaks viisi – kokkusurumine ja jahutamine s.t. luuakse tingimused selleks, et osakestevaheline külgetõmbejõud muutuks valdavaks soojusliikumise suhtes.

Слайд 132


Ja veelkord – vedelikest - Ja veelkord – vedelikest - vedelike molekulid asetsevad üksteisele palju lähemal kui gaasi molekulid ja seetõttu ei välju...
Описание слайда:
Ja veelkord – vedelikest - Ja veelkord – vedelikest - vedelike molekulid asetsevad üksteisele palju lähemal kui gaasi molekulid ja seetõttu ei välju vedeliku molekulid oma korrapäratul soojusliikumisel. kohesioonijõudude mõjupiirkonnast (VEELKORD - NB! 1/r9 ja 1/r7 jõutsentrite vahelisest kaugusest – vahe on 100×). Seepärast on vedelikel vedelas faasis (kondenseerunud faasis) alati kindel ruumala.

Слайд 133


Kokkuvõte agregaatolekutest. Kokkuvõte agregaatolekutest. AGREGAATOLEK on aine olekuvorm, mille määravad molekulide soojusliikumise iseärasused....
Описание слайда:
Kokkuvõte agregaatolekutest. Kokkuvõte agregaatolekutest. AGREGAATOLEK on aine olekuvorm, mille määravad molekulide soojusliikumise iseärasused. Agregaatolek sõltub välistingimustest, peamiselt rõhust ja temperatuurist. Tavaliselt eristatakse kolme agregaatolekut: gaasilist, vedelat ja tahket. Kui molekuli soojusliikumine keskmine kineetiline energia E = 3/2kT on palju suurem kui molekulide vastastikmõju potentsiaalne energia U0. Seetõttu liiguvad molekulid kaootiliselt ja aine on gaasilises olekus.

Слайд 134


Seega, kui U0 >> E, siis saavad molekulid vaid võnkuda tasakaaluasendi ümber, kuid tasakaaluasendit muuta ei saa ja tulemuseks on aine tahke olek....
Описание слайда:
Seega, kui U0 >> E, siis saavad molekulid vaid võnkuda tasakaaluasendi ümber, kuid tasakaaluasendit muuta ei saa ja tulemuseks on aine tahke olek. Seega, kui U0 >> E, siis saavad molekulid vaid võnkuda tasakaaluasendi ümber, kuid tasakaaluasendit muuta ei saa ja tulemuseks on aine tahke olek. Kui U0 ≈ E on tegu vedelikuga, millel on ühiseid omadusi nii gaasi kui tahkisega. Aine võib esineda kõigis kolmes agregaatolekus. Välistingimuste muutumisel toimub agregaatolekute muutumine. Agregaatolekute muutumisel muutub molekulide paigutuse liik (kaugkorrastatus, lähikorrastatus, statistiline kaos).

Слайд 135


Molekulide kontsentratsioon gaasis on tunduvalt väiksem kui vedelikus, kuid molekulide kontsentratsioon tahkises on umbes sama suur kui vedelikus....
Описание слайда:
Molekulide kontsentratsioon gaasis on tunduvalt väiksem kui vedelikus, kuid molekulide kontsentratsioon tahkises on umbes sama suur kui vedelikus. Molekulide kontsentratsioon gaasis on tunduvalt väiksem kui vedelikus, kuid molekulide kontsentratsioon tahkises on umbes sama suur kui vedelikus. Gaasi suur kokkusurutavus seletub molekulide hõreda paigutusega, vedeliku ja tahkise väike kokkusurutavus, aga molekulide tiheda paigutusega – s.t. molekule suruvad tahkises kokku osakestevahelise tõmbetungid s.t. aine, tahke ja vedel, “suruvad ennast ise kokku”.

Слайд 136


Järeldus eelnevast: Järeldus eelnevast: auru ja gaasi vahel puudub põhimõtteline erinevus ja kõiki gaase on võimalik veeldada, kui selleks kasutada...
Описание слайда:
Järeldus eelnevast: Järeldus eelnevast: auru ja gaasi vahel puudub põhimõtteline erinevus ja kõiki gaase on võimalik veeldada, kui selleks kasutada vastavatest kriitilistest temperatuuridest madalamaid temperatuure – s.t. vähendada nende soojusliikumise kineetilist energiat määrani, kus molekulide käitumist hakkaks määrama nende vastastikune potentsiaalne energia ehk temperatuur peab olema piisavalt madal selleks, et osakeste keskmisest kineetiline energia oleks väiksem kui seda oleks vaja osakestevaheliste külgetõmbejõudude ületamiseks.

Слайд 137


KRIITILINE TEMPERATUUR (Tk) on temperatuur, mille korral kaob erinevus vedeliku ja sellega dünaamilises tasakaalus oleva auru füüsikaliste omaduste...
Описание слайда:
KRIITILINE TEMPERATUUR (Tk) on temperatuur, mille korral kaob erinevus vedeliku ja sellega dünaamilises tasakaalus oleva auru füüsikaliste omaduste vahel. KRIITILINE TEMPERATUUR (Tk) on temperatuur, mille korral kaob erinevus vedeliku ja sellega dünaamilises tasakaalus oleva auru füüsikaliste omaduste vahel. Kriitilisel temperatuuril on vedeliku tihedus võrdne sellega dünaamilises tasakaalus oleva küllastunud auru tihedusega.

Слайд 138


Kriitilisest temperatuurist kõrgemal temperatuuril ei ole võimalik gaasi veeldada, kuna vedeliku osakeste soojusliikumine on piisav selleks, et...
Описание слайда:
Kriitilisest temperatuurist kõrgemal temperatuuril ei ole võimalik gaasi veeldada, kuna vedeliku osakeste soojusliikumine on piisav selleks, et ületada molekulidevahelisi tõmbejõude ja mille toimimine osakeste vahel on eelduseks vedeliku moodustumisele. Kriitilisest temperatuurist kõrgemal temperatuuril ei ole võimalik gaasi veeldada, kuna vedeliku osakeste soojusliikumine on piisav selleks, et ületada molekulidevahelisi tõmbejõude ja mille toimimine osakeste vahel on eelduseks vedeliku moodustumisele.

Слайд 139


SEEGA - SEEGA - osakeste soojusliikumise energia on kriitilisest temperatuurist kõrgemal temperatuuril nii suur, et rõhu suurendamisega saavutatavast...
Описание слайда:
SEEGA - SEEGA - osakeste soojusliikumise energia on kriitilisest temperatuurist kõrgemal temperatuuril nii suur, et rõhu suurendamisega saavutatavast osakeste lähendamisest ja nende vastastikmõju potentsiaalse energia suurendamisest ei piisa isegi lähikorrastatuse tekitamiseks, kaugkorrastatusest rääkimata. Süsteemi entroopia on maksimumis. Ühe mooli aine ruumala kriitilisel temperatuuril ja rõhul nimetatakse KRIITILISEKS MOOLRUUMALAKS.

Слайд 140


Vedeliku kuumutamisel kinnises ampullis kaob mingi temperatuuril piir gaasilise faasi vedeliku faasi vahel – tegemist on kriitilise temparatuuriga....
Описание слайда:
Vedeliku kuumutamisel kinnises ampullis kaob mingi temperatuuril piir gaasilise faasi vedeliku faasi vahel – tegemist on kriitilise temparatuuriga. Vee kriitilise oleku parameetrid on 3730 C ja 218 atm. NB! Kolmandas ampullis puudubki piir vedeliku ja gaasi vahel.

Слайд 141


Järgneval slidel on viiel tulbal Järgneval slidel on viiel tulbal 1.Aine. 2.Aine kriitiline temp (0C). 3. Aine kriitiline temperatuur kelvinites. 4....
Описание слайда:
Järgneval slidel on viiel tulbal Järgneval slidel on viiel tulbal 1.Aine. 2.Aine kriitiline temp (0C). 3. Aine kriitiline temperatuur kelvinites. 4. Aine kriitiline rõhk atmosfäärides. 5. Aine kriitiline rõhk MPa-des. s.t. – need on rõhud ja temperatuurid millest erinevatel tingimustel (kõrgem temperatuur ja väiksem rõhk) ained ei eksisteeri vedelikena.

Слайд 142


Gaasid ja vedelikud. Ainete olekudiagrammid. (Loeng 7), слайд №142
Описание слайда:

Слайд 143


KÜLLASTUNUD AUR on oma vedelikuga dünaamilises tasakaalus olev aur. Küllastunud auru rõhk antud temperatuuril ei sõltu auru ruumalast. KÜLLASTUNUD...
Описание слайда:
KÜLLASTUNUD AUR on oma vedelikuga dünaamilises tasakaalus olev aur. Küllastunud auru rõhk antud temperatuuril ei sõltu auru ruumalast. KÜLLASTUNUD AUR on oma vedelikuga dünaamilises tasakaalus olev aur. Küllastunud auru rõhk antud temperatuuril ei sõltu auru ruumalast. Küllastunud auru rõhk suureneb koos temperatuuri tõusuga ja saavutab suurima väärtuse kriitilisel temperatuuril. Aurustumissoojus väheneb, kui temperatuur tõuseb ja saab kriitilisel temperatuuril võrdseks nulliga.

Слайд 144


Kinnises ruumis paikneb vedelik vedelikuna ja küllastunud auruna, tahke aine tahkisena (näiteks jääna) ja samuti küllastunud auruna. Kinnises ruumis...
Описание слайда:
Kinnises ruumis paikneb vedelik vedelikuna ja küllastunud auruna, tahke aine tahkisena (näiteks jääna) ja samuti küllastunud auruna. Kinnises ruumis paikneb vedelik vedelikuna ja küllastunud auruna, tahke aine tahkisena (näiteks jääna) ja samuti küllastunud auruna. Olekudiagramm on kirjeldab rõhu sõltuvust temperatuurist aine erinevates olekutes. Küllastunud auru rõhk on rõhk, millel vedelik antud temperatuuril aurustub, see tähendab - hakkab keema. Rõhu väärtus oleneb vedelikust ja selle temperatuurist.

Слайд 145


Vedelike aururõhu määramine elavhõbeda baromeetri abil – elavhõbeda pinnale on lisatud tilk uuritavat ainet – rõhu languse näit katsetemperatuuril...
Описание слайда:
Vedelike aururõhu määramine elavhõbeda baromeetri abil – elavhõbeda pinnale on lisatud tilk uuritavat ainet – rõhu languse näit katsetemperatuuril vastab uuritava vedeliku aururõhule.

Слайд 146


Küllastunud aururõhu suuruse leidmine – uuritav vedelik on õhukese kihina elavhõbedabaromeetris. Baromeeter näitab küllastunud aururõhku antud...
Описание слайда:
Küllastunud aururõhu suuruse leidmine – uuritav vedelik on õhukese kihina elavhõbedabaromeetris. Baromeeter näitab küllastunud aururõhku antud temperatuuril – rõhk suureneb suunas a  c

Слайд 147


Küllastatud aururõhkude tabel – selle seos lenduva aine molekulide polaarsustega.
Описание слайда:
Küllastatud aururõhkude tabel – selle seos lenduva aine molekulide polaarsustega.

Слайд 148


Vee küllastatud aururõhkude graafik – aururõhu seos temperatuuriga.
Описание слайда:
Vee küllastatud aururõhkude graafik – aururõhu seos temperatuuriga.

Слайд 149


Seega - temperatuuri tõustes küllastunud auru rõhk enamasti suureneb ja vastupidi. Seega - temperatuuri tõustes küllastunud auru rõhk enamasti...
Описание слайда:
Seega - temperatuuri tõustes küllastunud auru rõhk enamasti suureneb ja vastupidi. Seega - temperatuuri tõustes küllastunud auru rõhk enamasti suureneb ja vastupidi. Kui vedelik liigub-seguneb kiirelt, võib rõhk mingis süsteemiosas langeda alla küllastunud auru rõhku ja kuigi vedelik pole kuum hakkab ta keema ning vedelikus tekivad tühikud. Tühikute teke on seotud vedeliku rõhu langemisega alla tema aurumise kriitilist rõhku. Vedelik aurustub ja vedelikus tekivad vedeliku auru mullid. Samuti võib madalal rõhul vedelikust eralduda temas lahustunud õhk. Õhu ja vedeliku auru mullid kaovad, kui rõhk vedelikus uuesti suureneb. Mullide tekkimine ja kadumine toimub suure sagedusega, kuni 1000 korda sekundis, see põhjustab vedelikus ja vedeliku piiripidadel lööke ning vibratsiooni.

Слайд 150


Kavitatsioon (lad. keeles cavum – õõnsus, lohk, koobas) on nähtus, kui vedeliku (enamasti ülikiirel) voolamisel siserõhk langeb üksikutes kohtades...
Описание слайда:
Kavitatsioon (lad. keeles cavum – õõnsus, lohk, koobas) on nähtus, kui vedeliku (enamasti ülikiirel) voolamisel siserõhk langeb üksikutes kohtades alla nn. aurumise kriitilist rõhku. Neis kohtades tekivad tühikud – auru- või õhumullid -, mille täitumisel võib mõnes punktis tekkida omakorda ülisuur rõhk.

Слайд 151


Loomulikult – mida suurem on rõhk ümbritsevas keskkonnas, seda väiksem on kavitatsiooni tekkimise tõenäosus ehk vedelike keemistemperatuur on seda...
Описание слайда:
Loomulikult – mida suurem on rõhk ümbritsevas keskkonnas, seda väiksem on kavitatsiooni tekkimise tõenäosus ehk vedelike keemistemperatuur on seda kõrgem, mida kõrgem on rõhk. Seega kõrge rõhu all töötavates torudes ja meresügavustes liikuvate laevade vintidel on kavitatsiooni tekkimise oht väiksem. Loomulikult – mida suurem on rõhk ümbritsevas keskkonnas, seda väiksem on kavitatsiooni tekkimise tõenäosus ehk vedelike keemistemperatuur on seda kõrgem, mida kõrgem on rõhk. Seega kõrge rõhu all töötavates torudes ja meresügavustes liikuvate laevade vintidel on kavitatsiooni tekkimise oht väiksem. Küll aga metalli pinnaga kokku puutudes tekitab kavitatsioon metalli pinnakihis pulseerivaid pingeid, mis põhjustavad metalli väsimist ja kulumist.

Слайд 152


Kavitasioonimullide kadumisel sööstab vedelik tekkinud tühikusse kiirusega kuni 1000 m/s. Samal ajal võib rõhk mulli täitva vedeliku servas tõusta...
Описание слайда:
Kavitasioonimullide kadumisel sööstab vedelik tekkinud tühikusse kiirusega kuni 1000 m/s. Samal ajal võib rõhk mulli täitva vedeliku servas tõusta kuni 100000 bar. Kui sellise kiirusega liikuvad vedeliku osakesed põrkuvad metalli pinnaga, löövad nad sealt lahti väikeseid metalli osakesi, mis ongi kavitatsioonkulumise põhjuseks. Kavitatsiooniga kaasneb iseloomulik põrisev heli, mis hoiatab tekkinud kavitatsiooninähtuse eest (näiteks veetorude kõmisemine). Kavitasioonimullide kadumisel sööstab vedelik tekkinud tühikusse kiirusega kuni 1000 m/s. Samal ajal võib rõhk mulli täitva vedeliku servas tõusta kuni 100000 bar. Kui sellise kiirusega liikuvad vedeliku osakesed põrkuvad metalli pinnaga, löövad nad sealt lahti väikeseid metalli osakesi, mis ongi kavitatsioonkulumise põhjuseks. Kavitatsiooniga kaasneb iseloomulik põrisev heli, mis hoiatab tekkinud kavitatsiooninähtuse eest (näiteks veetorude kõmisemine).

Слайд 153


Laevanduses on taolise nähtuse tulemuseks aurumullide teke laeva kiirelt pöörleval vindil. Aurumullide lõhkemise tulemusel hävinevad laeva vintide...
Описание слайда:
Laevanduses on taolise nähtuse tulemuseks aurumullide teke laeva kiirelt pöörleval vindil. Aurumullide lõhkemise tulemusel hävinevad laeva vintide pinnad ja vindi töö tekitab vees leviva heli mis on “vaenlase” poolt kergesti avastatav. Viimane on probleemiks allveelaevade (mis on ju tänapäeval ookeanis varjatult liikuvad raketiplatvormid) ehituses. Allveelaevade vindid on seetõttu suure diameetriga ja suure vindilabade arvuga ning töötavad kavitatsiooni (müra) vältimiseks võimalikult madalatel pööretel. Laevanduses on taolise nähtuse tulemuseks aurumullide teke laeva kiirelt pöörleval vindil. Aurumullide lõhkemise tulemusel hävinevad laeva vintide pinnad ja vindi töö tekitab vees leviva heli mis on “vaenlase” poolt kergesti avastatav. Viimane on probleemiks allveelaevade (mis on ju tänapäeval ookeanis varjatult liikuvad raketiplatvormid) ehituses. Allveelaevade vindid on seetõttu suure diameetriga ja suure vindilabade arvuga ning töötavad kavitatsiooni (müra) vältimiseks võimalikult madalatel pööretel.

Слайд 154


Kavitatsioonimullide teke ja rõhu jaotumine nendes.
Описание слайда:
Kavitatsioonimullide teke ja rõhu jaotumine nendes.

Слайд 155


Kavitatsioon laeva vindil.
Описание слайда:
Kavitatsioon laeva vindil.

Слайд 156


Kavitatsioonist tingitud kahjustused laeva vindil.
Описание слайда:
Kavitatsioonist tingitud kahjustused laeva vindil.

Слайд 157


Vene Klio klassi allveelaev dokis – tähelepanu laeva vindile.
Описание слайда:
Vene Klio klassi allveelaev dokis – tähelepanu laeva vindile.

Слайд 158


Ja veel allveelaevadest – kuna tänased aatomallveelaevad on eelkõige sõjalised objektid – vee all liikuvad raketiplatvormid, siis on nad kavandatud...
Описание слайда:
Ja veel allveelaevadest – kuna tänased aatomallveelaevad on eelkõige sõjalised objektid – vee all liikuvad raketiplatvormid, siis on nad kavandatud liikuma varjatult. Seetõttu on laeva vaikne liikumine esmatähtis – sealhulgas ka vindil tekkida võiva kavitatsiooni vältimine suuretel koormustel. Tulenevalt eelpooltoodust on selge, et kavitatsioon tekkib seda kergemini, mida madalam on rõhk, sellest aga tuleneb otseselt – allveelaevad võimalikult sügavale – suurema rõhu piirkonda – seal on ka võimalik suurem kavitasioonivaba koormus vindile, ehk suurem kiirus. Ja nii liiguvadki allveelaevad sügavustel >500 meetrit (rõhk >50 kg/cm2) ja rohkemgi ning seal vajadusel juba kiirusega üle 35 sõlme s.t. Ja veel allveelaevadest – kuna tänased aatomallveelaevad on eelkõige sõjalised objektid – vee all liikuvad raketiplatvormid, siis on nad kavandatud liikuma varjatult. Seetõttu on laeva vaikne liikumine esmatähtis – sealhulgas ka vindil tekkida võiva kavitatsiooni vältimine suuretel koormustel. Tulenevalt eelpooltoodust on selge, et kavitatsioon tekkib seda kergemini, mida madalam on rõhk, sellest aga tuleneb otseselt – allveelaevad võimalikult sügavale – suurema rõhu piirkonda – seal on ka võimalik suurem kavitasioonivaba koormus vindile, ehk suurem kiirus. Ja nii liiguvadki allveelaevad sügavustel >500 meetrit (rõhk >50 kg/cm2) ja rohkemgi ning seal vajadusel juba kiirusega üle 35 sõlme s.t. ca 18 meetrit sekundis.

Слайд 159


Gaasimulli (kavitatsioonimulli) suuruse vähenemine vastavalt rõhu (meres sügavuse) suurenemisele.
Описание слайда:
Gaasimulli (kavitatsioonimulli) suuruse vähenemine vastavalt rõhu (meres sügavuse) suurenemisele.

Слайд 160


Squilla mantis – 20 cm vähilaadne (naksurkrevetlane – Alpheidae) – kasutab oma saagi püüdmisel kavitasiooniefekti – tehes oma sõrgadega ülikiire...
Описание слайда:
Squilla mantis – 20 cm vähilaadne (naksurkrevetlane – Alpheidae) – kasutab oma saagi püüdmisel kavitasiooniefekti – tehes oma sõrgadega ülikiire klõpsu kiirendusega 10400 g (102,000 m/s2 ) mis vastab 0.22 kaliibriga püstolikuuli kiirendusele, tekivad vees kavitasioonimullid – nende hetkmõju on saakloomale 1500 newtonit. Selle tulemusel saakloomad muutuvad liikumisvõimetuks ja saavad saagiks S. mantisele.

Слайд 161


Selgituseks naksurkreveti asjus. Selgituseks naksurkreveti asjus. Kiire naksurkreveti sõraklõps toimub mitte lihaste kiire kontraktsiooni tulemusel,...
Описание слайда:
Selgituseks naksurkreveti asjus. Selgituseks naksurkreveti asjus. Kiire naksurkreveti sõraklõps toimub mitte lihaste kiire kontraktsiooni tulemusel, vaid kreveti sõrg on eelnevalt „vinnastatud“ ning sõrapoolmed teevad liigutuse lihaste elastsus arvel sinna „vinnastamise“ käigus salvestatud energia kaudu sõrg sulgub 290 μs jooksul. Seejuures sõra õõnsuses olev vesi paiskub sealt välja nii kiirusti, et kaviteerub ehk aurustub, moodustades aurumulle. Ümbritsevasse vette sattunud mullid paisuvad ning kukuvad veearu kondenseerumisel kokku, tekitades tugeva helilaine.

Слайд 162


Paljude mullide üheaegne heli uimastab saaklooma. Paljude mullide üheaegne heli uimastab saaklooma. Naksurkreveti sõraklõpsu energia ei ole meie...
Описание слайда:
Paljude mullide üheaegne heli uimastab saaklooma. Paljude mullide üheaegne heli uimastab saaklooma. Naksurkreveti sõraklõpsu energia ei ole meie tavamõistes suur – 0,2 W, kuid igal juhul suurem kui kreveti ükski lihas suudab 290 μs jooksul arendada. Seega ongi ainukene võimalus oma püüki korraldada, ongi salvestada elastsesse lihastesse klõpsuks vajalik energia ja vabastada see võimalikult lühikese ajavahemiku jooksul. Samasugust mehhanismi, väikese võimsusega energia salvestamist, kasutavad paljud teisedki loomad (näit. kängurute vetruvad jalad hüppamisel), et oma söögikord kätte saada või ise pääseda ärasöömisest.

Слайд 163


Ja veel allveelaevadest – allveelaevu „avastatakse“ hüdrolokatsiooni kaudu – uurides laevalt peegeldunud heli. Summutamaks allveelaevalt peegeldunud...
Описание слайда:
Ja veel allveelaevadest – allveelaevu „avastatakse“ hüdrolokatsiooni kaudu – uurides laevalt peegeldunud heli. Summutamaks allveelaevalt peegeldunud helisignaali on juba rohkem kui 70 aastat rakendatud laevade katmist poorse kummitaolise materjaliga, mis on hea heli neelaja. 2015-ndal aastal publitseerisid Singapuri uurijad materjalid uudsest materjalist mis „jätab“ endasse ringlema helisagedused 914–1029 Hz olles seega „vaiksem“ kui seni kasutatud kattematerjalid. Autorid on lisanud oma kirjeldusele allpoololeva joonise materjali võrgukujulisest struktuurist. Seega peaks taolise materjaliga kaetud laev olema hüdrolokatsiooni kaudu avastamatu.

Слайд 164


Kordame veelkord üle! Elektronorbitaalide hübridisatsioon vee molekulis. Ühtlasi ka vabad s-orbitaalid H-aatomil ja O-aatomil olevad kaks vaba...
Описание слайда:
Kordame veelkord üle! Elektronorbitaalide hübridisatsioon vee molekulis. Ühtlasi ka vabad s-orbitaalid H-aatomil ja O-aatomil olevad kaks vaba elektrompaari – see on eelduseks ja põhjuseks miks vee molekul on polaarne ja sellest tulenevad vee eripärad, mis määratud vee molekulidevaheliste jõududega.

Слайд 165


Vee molekul on kõver!
Описание слайда:
Vee molekul on kõver!

Слайд 166


Sulamis- ja aurustumisentalpiad (aurustumise koguenergia) mõjutavad soojenemiskõverate kuju. Soojenemiskõver on graafik, mis näitab objekti...
Описание слайда:
Sulamis- ja aurustumisentalpiad (aurustumise koguenergia) mõjutavad soojenemiskõverate kuju. Soojenemiskõver on graafik, mis näitab objekti temperatuurimuutust, kui objekti soojendatakse konstantsel rõhul konstantse kiirusega, st. protsessi koguenergia (entalpia). Sulamis- ja aurustumisentalpiad (aurustumise koguenergia) mõjutavad soojenemiskõverate kuju. Soojenemiskõver on graafik, mis näitab objekti temperatuurimuutust, kui objekti soojendatakse konstantsel rõhul konstantse kiirusega, st. protsessi koguenergia (entalpia). Järgneval slidel on toodud külma jää soojenemine – esialgu tõused jää temperatuur ühtlase kiirusega – vee molekulid on suletud tahkisesse ja vibreerivad temperatuuri tõustes üha kiremini kuni vibreerimine muutub piisavalt tugevaks, et üksteisest eraldada ehk lammutada neid siduvad vesiniksidemed. Temperatuuri tõstes kasuatatakse kogu lisatav energia molekulidevahelistemolekulidevaheliste tõmbejõudude ületamiseks.

Слайд 167


Alles pärast jää sulamist hakkab temperatuur taas tõusma ning see jätkub kuni keemistemperatuurini. Keemistemperatuuril tekib soojenemiskõveral taas...
Описание слайда:
Alles pärast jää sulamist hakkab temperatuur taas tõusma ning see jätkub kuni keemistemperatuurini. Keemistemperatuuril tekib soojenemiskõveral taas platoo. Sel temperatuuril on molekulide energia piisav, et vedelast faasist aurufaasi lahkuda – kogu lisatav energia kasutataksegi auru moodustamiseks ning viimaste veel olemasolevate vesiniksidemete lammutamiseks. Kui kogu aine on läinud üle aurufaasi, jätkub temperatuuritõus jälle ühtlases tempos. Alles pärast jää sulamist hakkab temperatuur taas tõusma ning see jätkub kuni keemistemperatuurini. Keemistemperatuuril tekib soojenemiskõveral taas platoo. Sel temperatuuril on molekulide energia piisav, et vedelast faasist aurufaasi lahkuda – kogu lisatav energia kasutataksegi auru moodustamiseks ning viimaste veel olemasolevate vesiniksidemete lammutamiseks. Kui kogu aine on läinud üle aurufaasi, jätkub temperatuuritõus jälle ühtlases tempos.

Слайд 168


Vedeliku soojenemiskõvera tõus on seda järsem, mida madalam on vedeliku soojusmahtuvus. Vee soojenemiskõveral on jääle ja aurule vastavad kõveraosad...
Описание слайда:
Vedeliku soojenemiskõvera tõus on seda järsem, mida madalam on vedeliku soojusmahtuvus. Vee soojenemiskõveral on jääle ja aurule vastavad kõveraosad järsema tõusuga kui vedela vee kõveraosa tõus ning seetõttu teame, et vedela vee soojusmahtuvus on suurem kui jääl ja aurul. Vedeliku soojenemiskõvera tõus on seda järsem, mida madalam on vedeliku soojusmahtuvus. Vee soojenemiskõveral on jääle ja aurule vastavad kõveraosad järsema tõusuga kui vedela vee kõveraosa tõus ning seetõttu teame, et vedela vee soojusmahtuvus on suurem kui jääl ja aurul. Vedela vee suur soojusmahtuvus on tingitud seal säilinud vesiniksidemete võrgust. Molekulid on seotud vesiniksidemetega ning nende sidemete võnkumine ja sidemete lõhkumine tarvitab rohkem energiat kui aatomitevaheliste jäikade sidemete võnkumine.

Слайд 169


Gaasid ja vedelikud. Ainete olekudiagrammid. (Loeng 7), слайд №169
Описание слайда:

Слайд 170


1 mool jääd 00 C  00 C vesi – selleks kulub energiat 6,01 kJ/mool 1 mool jääd 00 C  00 C vesi – selleks kulub energiat 6,01 kJ/mool 1 mool vett 00...
Описание слайда:
1 mool jääd 00 C  00 C vesi – selleks kulub energiat 6,01 kJ/mool 1 mool jääd 00 C  00 C vesi – selleks kulub energiat 6,01 kJ/mool 1 mool vett 00 C  1000 C – selleks kulub energiat 7,51 kJ/mool 1 mool vett 1000 C  1000 C aur – selleks kulub energiat 40,7 kJ/mool

Слайд 171


Seletus eelnenud slidel oleva graafiku kohta. Seletus eelnenud slidel oleva graafiku kohta. Vee soojendamisel -40 kraadist 0 kraadini on...
Описание слайда:
Seletus eelnenud slidel oleva graafiku kohta. Seletus eelnenud slidel oleva graafiku kohta. Vee soojendamisel -40 kraadist 0 kraadini on soojusenergia kulu ligikaudu 20 cal/g kohta ehk 83 J/g 0 kraadisest jääst kuni sulanud veeni 0 kraadi juurde 80 cal/g ehk 245 J/g 0 kraadist 100 kraadini 100 cal/g ehk 418 J/g kohta 100 kraadist kuni auruni 540 cal/g ehk 2240 J/g kohta 100 kraadist 120 kraadini ligikaudu ja vaid 10 cal/g ehk 42 J/g kohta

Слайд 172


Gaasid ja vedelikud. Ainete olekudiagrammid. (Loeng 7), слайд №172
Описание слайда:

Слайд 173


Gaasid ja vedelikud. Ainete olekudiagrammid. (Loeng 7), слайд №173
Описание слайда:

Слайд 174


Jää – vesiniksidemed on märgitud punktiiriga – kui temperatuur on piisavalt madal selleks, et vesiniksidemed vee molekulide vahel on püsivad, siis...
Описание слайда:
Jää – vesiniksidemed on märgitud punktiiriga – kui temperatuur on piisavalt madal selleks, et vesiniksidemed vee molekulide vahel on püsivad, siis moodustub 4 vesiniksidet vee molekuli kohta – vee molekulid fikseeritakse nende kaudu, kaob molekulide võime pöörelda (jää soojusmahtuvus võrreldes vedela veega on 51%) ja moodustub ažuurse struktuuriga tahkis – jää.

Слайд 175


Gaasid ja vedelikud. Ainete olekudiagrammid. (Loeng 7), слайд №175
Описание слайда:

Слайд 176


Vee kui aine eripärad on suuresti tingitud vesiniksidemete olemasolust vee molekulide vahel. Vee kui aine eripärad on suuresti tingitud...
Описание слайда:
Vee kui aine eripärad on suuresti tingitud vesiniksidemete olemasolust vee molekulide vahel. Vee kui aine eripärad on suuresti tingitud vesiniksidemete olemasolust vee molekulide vahel. Vee soojusmahtuvus (Cal g-1 x C0-1)ja vesiniksidemete tugevus (ΔH= 330 Jg-1) (79 cal g-1)) on vedelikest suurem vaid ammoniaagil - NH3 (lämmastikul ühendis üks vaba elektronpaar!). Kui ei oleks vesiniksidemeid, siis oleks vee keemistemperatuur -680C ja külmumistemperatuur -900C. Vee tahkumissoojus on vaid 1/7 vee aurumissoojusest, sest juba 15% vesiniksidemete lagunemisel muutub jää vedelaks veeks, vee aurustamiseks tuleb aga lõhkuda kõik vesiniksidemed.

Слайд 177


Kordame veelkord üle! Kordame veelkord üle! Vastavalt vesiniksidemete hulgale (kontsentratsioonile) vees, muutub ka vee soojusmahtuvus. Jää...
Описание слайда:
Kordame veelkord üle! Kordame veelkord üle! Vastavalt vesiniksidemete hulgale (kontsentratsioonile) vees, muutub ka vee soojusmahtuvus. Jää soojusmahtuvus 2,13 J/g (0,51 cal/g) kraadi ja grammi kohta, aurul on see näitaja 2,01 J/g (0,48 cal/g). Vee keemia ja külmumistemp. ilma vesiniksidemeteta oleksid -68 kraadi ja -90 kraadi H2 + 1/2 O2 ↔ H2O Auru tekkeenergia (ΔH) on – 242 kJ/mol ja vedela vee jaoks -286 kJ/mol, järelikult on vees olevate molekulivaheliste sidemete energia nende kahe suuruse vahe -44 kJ/mol.

Слайд 178


Tihedus = Mass/Maht Tihedus = Mass/Maht Vesiniksidemete energia 5 kcal/mool e. 21 kJ/mool, kovalentsete sidemete energia on 50…110 kcal/mool e....
Описание слайда:
Tihedus = Mass/Maht Tihedus = Mass/Maht Vesiniksidemete energia 5 kcal/mool e. 21 kJ/mool, kovalentsete sidemete energia on 50…110 kcal/mool e. 200…500 J/mool. Vee soojusmahtuvus vanades ühikutes on 1 cal c-1g-1. Jääl on see 0,51 ja aurul 0,48. -40 kraadist 0 kraadini ligikaudu 20 cal/g kohta e. 83,5 J/g 0 kraadist kuni sulanud veeni 0 kraadi juurde 80 cal/g e 335 J/g 0 kraadist 100 kraadini 100 cal/g e. 420 J/g kohta 100 kraadist kuni auruni 540 cal/g e. 2250 J/g kohta 100 kraadist 120 kraadini ligikaudu 10 cal/g e 41 J/g kohta

Слайд 179


? Jää sublimatsioonienergia on 51 kJ×mool-1. Sellest suurusest moodustavad van der Waalsi jõudude nõrgemad komponendid 11 kJ×mool-1 Ülejäänud 40...
Описание слайда:
? Jää sublimatsioonienergia on 51 kJ×mool-1. Sellest suurusest moodustavad van der Waalsi jõudude nõrgemad komponendid 11 kJ×mool-1 Ülejäänud 40 kJ×mool-1 tulevad kahe vesiniksideme arvele ühe molekuli kohta. NB! Vee moodustumine elementidest: H2 + 1/2O2 ↔ H2O on auru faasi moodustumisel 242 kJ×mool-1 ja 286 kJ×mool-1 vedela faasi moodustumisel.

Слайд 180


Ja seega on ühe vesiniksideme O – H …O energia jääs 20 kJ×mool-1 ning moodustab vaid 4,3% kovalentse sideme (O – H) energiast kuid see on piisav, et...
Описание слайда:
Ja seega on ühe vesiniksideme O – H …O energia jääs 20 kJ×mool-1 ning moodustab vaid 4,3% kovalentse sideme (O – H) energiast kuid see on piisav, et anda veele tema eripärad – muuta ühend, mis peaks olema gaas vedelikuks ja süsiniku kõrval üheks elusaine moodustajaks. Ja seega on ühe vesiniksideme O – H …O energia jääs 20 kJ×mool-1 ning moodustab vaid 4,3% kovalentse sideme (O – H) energiast kuid see on piisav, et anda veele tema eripärad – muuta ühend, mis peaks olema gaas vedelikuks ja süsiniku kõrval üheks elusaine moodustajaks. Vesiniksidemete energia F – H…F 28 – 38 kJ×mool-1 suurem vee vesiniksidemete energiast – üks põhjustest, miks HF ei saa olla vee asendajaks elusorganismides – replikatsiooniprotsess eeldab vesiniksideme lammutatavust temperatuuril mis on sobiv ensüümreakstioonidele (370 C).

Слайд 181


Jäämägi ujub vee pinnal, sest jää struktuur on heksagonaalne-ažuurne tühemikkudega kuhu ei mahu sisse vee molekulid (vt. video “Vesi”). Seega on jääs...
Описание слайда:
Jäämägi ujub vee pinnal, sest jää struktuur on heksagonaalne-ažuurne tühemikkudega kuhu ei mahu sisse vee molekulid (vt. video “Vesi”). Seega on jääs tühjad tühemikud ning jää tihedus väiksem kui vedelal veel.

Слайд 182


H2O molekul …on polaarne molekul, (suhteline laeng hapnikul on -0,34 ja kummalgi vesinikul +0,17) dipoolmoment μ = 1,84 D vee klastril (H2O)8 on...
Описание слайда:
H2O molekul …on polaarne molekul, (suhteline laeng hapnikul on -0,34 ja kummalgi vesinikul +0,17) dipoolmoment μ = 1,84 D vee klastril (H2O)8 on suurem μ = 4.61 D laengud on enam eraldatud 2) H2O moodustab vesiniksidemeid ja esineb dimeeride (H2O)2, trimeeridena (H2O)3 , stabiilsed on ka klastrid (H2O)21 … (H2O)280. 3) H2O allub autoprotolüüsile: H2O + H2O = H3O+ + OH– (H3O+ on hüdroonium–ioon OH– on hüdroksüül-ioon)

Слайд 183


Olekudiagrammid seovad kõikide faaside (tahke, vedel, gaas) püsivuspiirid. Olekudiagrammid seovad kõikide faaside (tahke, vedel, gaas) püsivuspiirid....
Описание слайда:
Olekudiagrammid seovad kõikide faaside (tahke, vedel, gaas) püsivuspiirid. Olekudiagrammid seovad kõikide faaside (tahke, vedel, gaas) püsivuspiirid. Olekudiagrammid võimaldavad määrata aine agregaatolekut erinevatel temperatuuridel ja rõhkudel, samuti keemis- ja sulamistemperatuuri erinevatel rõhkudel. Olekudiagrammid on kolmemõõtmelised teljestikus P-V-T, sagedamini kasutatakse tasapinnalist P-T diagrammi.

Слайд 184


Olekudiagrammides kujutavad pinnad (alad) diagrammil ühe faasi eksisteerimistingimusi muutuva rõhu ja temperatuuri tingimustes. Olekudiagrammides...
Описание слайда:
Olekudiagrammides kujutavad pinnad (alad) diagrammil ühe faasi eksisteerimistingimusi muutuva rõhu ja temperatuuri tingimustes. Olekudiagrammides kujutavad pinnad (alad) diagrammil ühe faasi eksisteerimistingimusi muutuva rõhu ja temperatuuri tingimustes. Kõverad diagrammil kujutavad neid T ja P tingimusi mille juures kaks või kolm erinevat faasi on omavahel dünaamilises tasakaalus.

Слайд 185


Olekudiagramm.
Описание слайда:
Olekudiagramm.

Слайд 186


NB! NB! Kuna jää struktuur on ažuurne ja väiksema tihedusega (vt. jäämägi vees) kui vesi vedelas olekus, siis on vee olekudiagrammil kõver C – B...
Описание слайда:
NB! NB! Kuna jää struktuur on ažuurne ja väiksema tihedusega (vt. jäämägi vees) kui vesi vedelas olekus, siis on vee olekudiagrammil kõver C – B vasakule kaldu.

Слайд 187


Vedelike kolmikpunktid 1. “normaalne” vedeli 2. vedelik anomaaliaga (vesi)
Описание слайда:
Vedelike kolmikpunktid 1. “normaalne” vedeli 2. vedelik anomaaliaga (vesi)

Слайд 188


Kolmikpunktist veel. Kuna kolmikpunkt on olekudiagrammil punkt kus kolm faase eraldavat joont kohtuvad, siis on selle punkti parameetrid igale ainele...
Описание слайда:
Kolmikpunktist veel. Kuna kolmikpunkt on olekudiagrammil punkt kus kolm faase eraldavat joont kohtuvad, siis on selle punkti parameetrid igale ainele iseloomulikud. Vee kolmikpunkti kasutatakse Kelvini temperatuuriskaala defineerimiseks: vee kolmikpunkti ja absoluutse nulltemparatuuri vahe on täpselt 273,16 K. Kolmikpunktist veel. Kuna kolmikpunkt on olekudiagrammil punkt kus kolm faase eraldavat joont kohtuvad, siis on selle punkti parameetrid igale ainele iseloomulikud. Vee kolmikpunkti kasutatakse Kelvini temperatuuriskaala defineerimiseks: vee kolmikpunkti ja absoluutse nulltemparatuuri vahe on täpselt 273,16 K. Kuna jää sulamistemperatuur on 0,001 kraadi allpool kolmikpunkti temparatuuri, siis vastab 00C-le 273,15 K.

Слайд 189


Vedelikud. Roheline punktiirjoon kirjeldab vee käitumist, pidevjoon “normaalset” vedelikku
Описание слайда:
Vedelikud. Roheline punktiirjoon kirjeldab vee käitumist, pidevjoon “normaalset” vedelikku

Слайд 190


Olekudiagrammil asuvat üleminekupiiri tahke ja vedela faasi vahel nimetatakse sulamiskõveraks. See on kolmikpunktist väga järsku tõusev kõver. Kui...
Описание слайда:
Olekudiagrammil asuvat üleminekupiiri tahke ja vedela faasi vahel nimetatakse sulamiskõveraks. See on kolmikpunktist väga järsku tõusev kõver. Kui vedelikuks on vesi, siis on sulamiskõver pisut rõhu telje poole kaldu (dP/dT < 0). Olekudiagrammil asuvat üleminekupiiri tahke ja vedela faasi vahel nimetatakse sulamiskõveraks. See on kolmikpunktist väga järsku tõusev kõver. Kui vedelikuks on vesi, siis on sulamiskõver pisut rõhu telje poole kaldu (dP/dT < 0). See tähendab, et kõrgema rõhu all toimub jää sulamine madalamal temperatuuril. Näiteks rõhul 1500 baari sulab jää temperatuuril -14,10 C.

Слайд 191


Rõhul üle 2180 baari muutub sulamiskõvera kalle rõhu telje suhtes vastassuunaliseks, nii nagu see on enamikul ainetel – kõrgemale tõustes kõver...
Описание слайда:
Rõhul üle 2180 baari muutub sulamiskõvera kalle rõhu telje suhtes vastassuunaliseks, nii nagu see on enamikul ainetel – kõrgemale tõustes kõver eemaldub paremale verikaalteljest. See vastab sulamistemperatuuri tõusule rõhu suurenemisel. Rõhul üle 2180 baari muutub sulamiskõvera kalle rõhu telje suhtes vastassuunaliseks, nii nagu see on enamikul ainetel – kõrgemale tõustes kõver eemaldub paremale verikaalteljest. See vastab sulamistemperatuuri tõusule rõhu suurenemisel. Rõhkudel üle 20 000 baari kasvab jää sulamistemperatuur kuni 80 kraadini C järgi – tähendab võib eksiteerida ka kuum jää – moodustub eelnevast erinev vesiniksidemete paigutus ja vastavalt sellele „tavajääst“ erinev struktuur.

Слайд 192


Tetragonaalne jää (XII) – kuum jää, tekib kõrge rõhu all ja on püsiv kõrgemal temperatuuril, näha täiendavad vesiniksidemed. Vimased annavad jääle...
Описание слайда:
Tetragonaalne jää (XII) – kuum jää, tekib kõrge rõhu all ja on püsiv kõrgemal temperatuuril, näha täiendavad vesiniksidemed. Vimased annavad jääle suurema tiheduse ja võime taluda kõrgemat temperatuuri.

Слайд 193


Seega -tahket ja vedelat faasi eraldav kõver on kõige järsema tõusuga ja näitab, millise rõhu ja temperatuuri korral on jää ja vedel vesi tasakaalus....
Описание слайда:
Seega -tahket ja vedelat faasi eraldav kõver on kõige järsema tõusuga ja näitab, millise rõhu ja temperatuuri korral on jää ja vedel vesi tasakaalus. Kõvera järsk tõus tähendab ka seda, et ka suur rõhumuutus põhjustab sulamistemperatuuri suhteliselt väikese muutuse. Seega -tahket ja vedelat faasi eraldav kõver on kõige järsema tõusuga ja näitab, millise rõhu ja temperatuuri korral on jää ja vedel vesi tasakaalus. Kõvera järsk tõus tähendab ka seda, et ka suur rõhumuutus põhjustab sulamistemperatuuri suhteliselt väikese muutuse. Kõvera tõus kajastab vedeliku ja tahkise suhtelist tihedust – kui see tõus on negatiivne (nagu ta veel on), tähendab see seda, et tahkise tihedus on väiksem kui vedelal faasil ehk jää ujub vee pinnal.

Слайд 194


Järgnevatel slidedel on vee olekudiagrammid kõrgematel rõhkudel ning nendele järgnevad omakorda slided jää struktuuriga – olukorraga, kus on...
Описание слайда:
Järgnevatel slidedel on vee olekudiagrammid kõrgematel rõhkudel ning nendele järgnevad omakorda slided jää struktuuriga – olukorraga, kus on küllastunud kõik võimalikud vesiniksidemed. Järgnevatel slidedel on vee olekudiagrammid kõrgematel rõhkudel ning nendele järgnevad omakorda slided jää struktuuriga – olukorraga, kus on küllastunud kõik võimalikud vesiniksidemed. Moodustunud ažuurne jää struktuur on kõrge rõhu tingimustes lõhutav ja seetõttu eksisteerivad ka erinevad vee tahked vormid (jääd) ka kõrgematel temperatuuridel.

Слайд 195


Vee olekudiagramm äärmustingimustes –pärast molekulide tugevat lähendamist teineteisele pöördub ülemine punane kõvera osa vasakule - tekib “kuum” jää.
Описание слайда:
Vee olekudiagramm äärmustingimustes –pärast molekulide tugevat lähendamist teineteisele pöördub ülemine punane kõvera osa vasakule - tekib “kuum” jää.

Слайд 196


Kõrgemal rõhul käitub vesi erinevalt sellest millega meie oleme harjunud – kolmikpunktis 251 K (−22oC) and 210 MPa (2070 atm) , jää II, jää V, jää VI...
Описание слайда:
Kõrgemal rõhul käitub vesi erinevalt sellest millega meie oleme harjunud – kolmikpunktis 251 K (−22oC) and 210 MPa (2070 atm) , jää II, jää V, jää VI kolmikpunkt (218 K9 ja rõhul &620 MPa (6120 atm) jt.

Слайд 197


Vesi – vee käitumine kõrge rõhu ja kõrge temperatuuri (vt. ka eelmine slide) tingimustes.
Описание слайда:
Vesi – vee käitumine kõrge rõhu ja kõrge temperatuuri (vt. ka eelmine slide) tingimustes.

Слайд 198


Sulamiskõver on lõputu – aurustumiskõver aga lõpeb kriitilises punktis Kr. Sulamiskõver on lõputu – aurustumiskõver aga lõpeb kriitilises punktis Kr....
Описание слайда:
Sulamiskõver on lõputu – aurustumiskõver aga lõpeb kriitilises punktis Kr. Sulamiskõver on lõputu – aurustumiskõver aga lõpeb kriitilises punktis Kr. NB! Enamiku teiste ainete korral on sulamiskõver kallutatud vertikaalteljest eemale – dP/dT > 0.

Слайд 199


Kokkuvõte olekudiagrammidest. Kokkuvõte olekudiagrammidest. Olekudiagramm näitab, milline faas on valitud temperatuuri ja rõhu piirkonnas stabiilne....
Описание слайда:
Kokkuvõte olekudiagrammidest. Kokkuvõte olekudiagrammidest. Olekudiagramm näitab, milline faas on valitud temperatuuri ja rõhu piirkonnas stabiilne. Faase eraldavad jooned näitavad tingimusi, milles kaks faasi saavad eksisteerida dünaamilises tasakaalus. Kolmikpunktis on üksteisega tasakaalus kolm faasi.

Слайд 200


Aur (pole kahjuks pildil nähtav, aga on olemas) ↔ udu-vesi ↔ jää, protsess, mis kirjeldatav vee olekudiagrammi kaudu – on võimalik, et kõik kolm...
Описание слайда:
Aur (pole kahjuks pildil nähtav, aga on olemas) ↔ udu-vesi ↔ jää, protsess, mis kirjeldatav vee olekudiagrammi kaudu – on võimalik, et kõik kolm faasi on omavahelises dünaamilises tasakaalus.

Слайд 201


Gaasid – vedelikud. Gaasid – vedelikud. Temperatuur millest kõrgemal ja rõhk millest madalamal, pole gaasid veeldatavad – on vastavalt KRIITILINE...
Описание слайда:
Gaasid – vedelikud. Gaasid – vedelikud. Temperatuur millest kõrgemal ja rõhk millest madalamal, pole gaasid veeldatavad – on vastavalt KRIITILINE RÕHK ja KRIITILINE TEMPERATUUR (see on olekudiagrammil parempoolse kõvera ülemine ots – kõvera lõpp, edasi järgneb superkriitiline vedelik). Ühe mooli aine ruumala kriitilisel temperatuuril ja rõhul nimetatakse KRIITILISEKS MOOLRUUMALAKS.

Слайд 202


Vee omadusi – kordame veel! Vee omadusi – kordame veel! Ühe vee molekuli hapnikuaatomi ja kahe teise vee molekuli vesinikuaatomite vahel tekib tugev...
Описание слайда:
Vee omadusi – kordame veel! Vee omadusi – kordame veel! Ühe vee molekuli hapnikuaatomi ja kahe teise vee molekuli vesinikuaatomite vahel tekib tugev elektrostaatiline vastasmõju, mistõttu vee molekulid moodustavad ulatusliku kolmemõõtmelise võrgustiku, kus iga vee molekul on seotud nelja lähedalasuva vee molekuliga (vt. molekulidevahelised jõud).

Слайд 203


Pindpinevuse juurde. Pindpinevuse juurde. Vedelikes on molekulide vahekaugus parajasti nii suur, et tõuke- ja tõmbejõud on tasakaalus. Kui mõni...
Описание слайда:
Pindpinevuse juurde. Pindpinevuse juurde. Vedelikes on molekulide vahekaugus parajasti nii suur, et tõuke- ja tõmbejõud on tasakaalus. Kui mõni molekul oma liikuvuse tõttu püüab vedelikust eemalduda, siis tõmbejõudude kasvu tulemusel ta tavaliselt pöördub vedelikku tagasi. Osakese saavad vedelikust välja ainult “raskustega”, kus juures “raskused” on seda suuremad, mida suurem vedeliku molekuli polaarsus. Seega – pindpinevus on resultatntjõud, mis on suunatud vedeliku sisemusse.

Слайд 204


Vedelike pindpinevuse tagab resultantjõud mis suunatud piki pinnakihti ja vedeliku sisse ehk pindpinevus ja vaba pinnaenergia on väärtuselt võrdsed...
Описание слайда:
Vedelike pindpinevuse tagab resultantjõud mis suunatud piki pinnakihti ja vedeliku sisse ehk pindpinevus ja vaba pinnaenergia on väärtuselt võrdsed (erinevus on mõõtühikus).

Слайд 205


Pindpinevuse tekkemehhanism.
Описание слайда:
Pindpinevuse tekkemehhanism.

Слайд 206


Kui temperatuuri tõsta, siis vedeliku molekulide liikumiskiirused kasvavad, molekulid eemalduvad üksteisest, tõmbejõud nende vahel nõrgenevad -...
Описание слайда:
Kui temperatuuri tõsta, siis vedeliku molekulide liikumiskiirused kasvavad, molekulid eemalduvad üksteisest, tõmbejõud nende vahel nõrgenevad - kokkuvõttes suurenevad molekulide võimalused vedelikust lahkuda. Nii on vee viskoossus 1000 C juures 6× väiksem kui 00 juures ehk kuum 1000-ne vesi voolab läbi samasuguse toru 6× kiiremini kui külm. Kui temperatuuri tõsta, siis vedeliku molekulide liikumiskiirused kasvavad, molekulid eemalduvad üksteisest, tõmbejõud nende vahel nõrgenevad - kokkuvõttes suurenevad molekulide võimalused vedelikust lahkuda. Nii on vee viskoossus 1000 C juures 6× väiksem kui 00 juures ehk kuum 1000-ne vesi voolab läbi samasuguse toru 6× kiiremini kui külm. Molekulide vedelikku tagasipöördumise tõenäosus sõltub sellest, kui suur on vedeliku kohal olev auru kontsentratsioonist ehk küllastuse aste.

Слайд 207


Vee pinnakihi molekul on otsekui vedru otsas – eemaldumine pinnakihist-vedelikukihist tähendab “vedru” pinguletõmbamist. Vee pinnakihi molekul on...
Описание слайда:
Vee pinnakihi molekul on otsekui vedru otsas – eemaldumine pinnakihist-vedelikukihist tähendab “vedru” pinguletõmbamist. Vee pinnakihi molekul on otsekui vedru otsas – eemaldumine pinnakihist-vedelikukihist tähendab “vedru” pinguletõmbamist. Lähenemine naabermolekulile vastab “vedru” kokkusurumisele. Vedeliku molekul püüab võtta asendi, kus tema potentsiaalne energia on minimaalne. Väikeste pindade puhul kus Maa kumerus ei tule arvesse, tagab minimaalse potentsiaalse energia tasapind.

Слайд 208


Kui vedelikuosakesele ei mõju ükski jõud, sh. gravitatsioonijõud, siis pinna potentsiaalne energia on minimaalne sel juhul, kui pind ise on kõigist...
Описание слайда:
Kui vedelikuosakesele ei mõju ükski jõud, sh. gravitatsioonijõud, siis pinna potentsiaalne energia on minimaalne sel juhul, kui pind ise on kõigist võimalikest variantidest minimaalne, st. on kerakujuline. Vabalt langev veetilk, kui tema kiirus on väike, võtabki kera kuju. Kui kiirus suureneb, hakkab mõjuma õhutakistus ja tilk võtab voolujoonelise kuju või suuremate langemiskiiruste puhul, puruneb väiksemateks osadeks. Kui vedelikuosakesele ei mõju ükski jõud, sh. gravitatsioonijõud, siis pinna potentsiaalne energia on minimaalne sel juhul, kui pind ise on kõigist võimalikest variantidest minimaalne, st. on kerakujuline. Vabalt langev veetilk, kui tema kiirus on väike, võtabki kera kuju. Kui kiirus suureneb, hakkab mõjuma õhutakistus ja tilk võtab voolujoonelise kuju või suuremate langemiskiiruste puhul, puruneb väiksemateks osadeks.

Слайд 209


Anumasse paigutatud vedelik võtab Maa raskusväljas anuma kuju, vedeliku vaba pind on aga horisontaalne. Selliselt on vaadeldava vedelikukoguse...
Описание слайда:
Anumasse paigutatud vedelik võtab Maa raskusväljas anuma kuju, vedeliku vaba pind on aga horisontaalne. Selliselt on vaadeldava vedelikukoguse potentsiaalne energia minimaalne. Anumasse paigutatud vedelik võtab Maa raskusväljas anuma kuju, vedeliku vaba pind on aga horisontaalne. Selliselt on vaadeldava vedelikukoguse potentsiaalne energia minimaalne. Järeldus – vedeliku pinnal on salvestunud potentsiaalne energia, seetõttu ongi vedelikul tendents minimiseerida oma pindala.

Слайд 210


Nii ja veelkord: Nii ja veelkord: vastavat jõudu, mis püüab vedeliku pinda kokku tõmmata, nimetatakse pindpinevusjõuks ja pinna energiat...
Описание слайда:
Nii ja veelkord: Nii ja veelkord: vastavat jõudu, mis püüab vedeliku pinda kokku tõmmata, nimetatakse pindpinevusjõuks ja pinna energiat pindpinevusenergiaks. Vedelik oleks nagu ümbritsetud elastse kilega, mis püüab kokku tõmbuda. Sellele kilele võib asetada kergemaid esemeid – vt. pildid. Osa putukaid ja väiksemaid esemeid võivad kinnituda ka veekile alla.

Слайд 211


Vee pinnakile moodustumine – pöörake tähelepanu assotsiaatide tekkimisele vees.
Описание слайда:
Vee pinnakile moodustumine – pöörake tähelepanu assotsiaatide tekkimisele vees.

Слайд 212


Gaasid ja vedelikud. Ainete olekudiagrammid. (Loeng 7), слайд №212
Описание слайда:

Слайд 213


Pindpinevus.
Описание слайда:
Pindpinevus.

Слайд 214


Pindpinevuse tõttu vedeliku pinnaühikul olevat energiat nimetatakse vedeliku pindpinevusteguriks. Pindpinevuse tõttu vedeliku pinnaühikul olevat...
Описание слайда:
Pindpinevuse tõttu vedeliku pinnaühikul olevat energiat nimetatakse vedeliku pindpinevusteguriks. Pindpinevuse tõttu vedeliku pinnaühikul olevat energiat nimetatakse vedeliku pindpinevusteguriks. Tööd, mida tuleb teha vedeliku pinna suurendamiseks ühiku võrra (jääval temperatuuril ja rõhul), nimetatakse vedeliku pindpinevusteguriks. Pindpinevusteguri ühik on: J/m2 Seda teisendades saame J/m2 = N×m/m2 =N/m Siit võimalus interpreteerida pindpinevustegurit kui jõudu pikkusühiku kohta. NB! Vee pindpinevus 250 juures on 72,75 N×m-1

Слайд 215


Vedelike puhul – Vedelike puhul – ei piisa molekulide keskmisest kineetilisest energiast molekulidevaheliste külgetõmbejõudude ületamiseks....
Описание слайда:
Vedelike puhul – Vedelike puhul – ei piisa molekulide keskmisest kineetilisest energiast molekulidevaheliste külgetõmbejõudude ületamiseks. Molekulidevahelise tõmbetungide mõjul tekib vedelikes siserõhk, nad kokkusurutavad vaid vähesel määral, pindmiste molekulide omavahel tasakaalustamata tõmbetungide mõjul tekib pindpinevus ning vabalt langev vedeliku tilk omandab kerakuju.

Слайд 216


Vedelikud.
Описание слайда:
Vedelikud.

Слайд 217


Gaasid ja vedelikud. Ainete olekudiagrammid. (Loeng 7), слайд №217
Описание слайда:

Слайд 218


Tilk – tilk minimiseerib oma pinna – seega omandab kerakuju.
Описание слайда:
Tilk – tilk minimiseerib oma pinna – seega omandab kerakuju.

Слайд 219


Pindpinevust võib vaadelda ka kui Pindpinevust võib vaadelda ka kui energiahulka, mis on vajalik vedeliku pinna suurendamiseks või vähendamiseks ühe...
Описание слайда:
Pindpinevust võib vaadelda ka kui Pindpinevust võib vaadelda ka kui energiahulka, mis on vajalik vedeliku pinna suurendamiseks või vähendamiseks ühe pinnaühiku võrra (, N/m) ja seega on pindpinevus põhjustatud pinnal asuvate molekulide energiaülejäägist, võrreldes vedeliku sees asuvate molekulidega. Kuna pinnakihi molekulidele mõjuvad jõud on suunatud vedeliku sisse, võtab vedelikupiisk kera kuju. 20°C juures pindpinevus: veel 72.7 N/m atsetoonil 23.7 N/m elavhõbedal 487 N/m

Слайд 220


Pindpinevus. Pindpinevus. Vastavalt energia jäävuse seadusele, peab pinnaenergia kokkutõmbumisel eralduma soojust. Vastavalt sellele, et iga süsteem...
Описание слайда:
Pindpinevus. Pindpinevus. Vastavalt energia jäävuse seadusele, peab pinnaenergia kokkutõmbumisel eralduma soojust. Vastavalt sellele, et iga süsteem püüdleb minimaalse energeetilise taseme poole. Seega, ka iga vedelikutilk minimiseerib oma energeetilist taset s.t. minimiseerib vaba pinda ja võtta võimaluse piires kera kuju. Protsessi tulemusena eraldunud energia vabaneb soojusena.

Слайд 221


Pindpinevus ja märgamine-mittemärgamine – kõik ühel pildil.
Описание слайда:
Pindpinevus ja märgamine-mittemärgamine – kõik ühel pildil.

Слайд 222


Vedeliku pinnakiht avaldab seega rõhku vedeliku sisekihtidele – see on molekulaarrõhk. Molekulaarrõhk väheneb temperatuuri tõustes.
Описание слайда:
Vedeliku pinnakiht avaldab seega rõhku vedeliku sisekihtidele – see on molekulaarrõhk. Molekulaarrõhk väheneb temperatuuri tõustes.

Слайд 223


Pindpinevuse moodustumise mehhanism – pinnakihti „pingutab“ sissepoole suunatud resultantjõud – kompenseerimata on molekulidevahelised jõud vedeliku...
Описание слайда:
Pindpinevuse moodustumise mehhanism – pinnakihti „pingutab“ sissepoole suunatud resultantjõud – kompenseerimata on molekulidevahelised jõud vedeliku pinnal.

Слайд 224


Pindpinevuse tekkemehhanism.
Описание слайда:
Pindpinevuse tekkemehhanism.

Слайд 225


Pindpinevus.
Описание слайда:
Pindpinevus.

Слайд 226


Pindpinevus.
Описание слайда:
Pindpinevus.

Слайд 227


Pindpinevus – tilga kuju püüdleb kera poole – väikseima välispinnaga kuju poole.
Описание слайда:
Pindpinevus – tilga kuju püüdleb kera poole – väikseima välispinnaga kuju poole.

Слайд 228


Hommikune kaste püüdleb vähima välispinna poole – minimiseerides oma energeetilist taset.
Описание слайда:
Hommikune kaste püüdleb vähima välispinna poole – minimiseerides oma energeetilist taset.

Слайд 229


Hommikune kaste piidleb maailma.
Описание слайда:
Hommikune kaste piidleb maailma.

Слайд 230


Pindpinevus hoiab koos Maailmapeegeldust veetilgas.
Описание слайда:
Pindpinevus hoiab koos Maailmapeegeldust veetilgas.

Слайд 231


Lilled peegeldumas kastetilkades – hetk püütuna pindpinevuse kaudu.
Описание слайда:
Lilled peegeldumas kastetilkades – hetk püütuna pindpinevuse kaudu.

Слайд 232


Pindpinevuse on pakkinud vee meist väiksemate maailma asukate jaoks sobilikult äraveeretamiseks.
Описание слайда:
Pindpinevuse on pakkinud vee meist väiksemate maailma asukate jaoks sobilikult äraveeretamiseks.

Слайд 233


Pindpinevus.
Описание слайда:
Pindpinevus.

Слайд 234


Pindpinevus.
Описание слайда:
Pindpinevus.

Слайд 235


Näide pindpinevusest meremeestele arusaadavas vormis – tähelepanu veekuhjatisele laeva vööri ümber – vesi on nagu kumm, mida laev peab liikumise ajal...
Описание слайда:
Näide pindpinevusest meremeestele arusaadavas vormis – tähelepanu veekuhjatisele laeva vööri ümber – vesi on nagu kumm, mida laev peab liikumise ajal „venitama“. Los-Angeles’e klassi laev, USA

Слайд 236


Los-Angeles’e klassi laev – tähelepanu vee pindpinevusnähtustele. Milleks kulub laevamasina võimsus?
Описание слайда:
Los-Angeles’e klassi laev – tähelepanu vee pindpinevusnähtustele. Milleks kulub laevamasina võimsus?

Слайд 237


Või millele kulutab ujuja oma võimsust?
Описание слайда:
Või millele kulutab ujuja oma võimsust?

Слайд 238


Molekulidel väikestes veepiiskades on vähem naabreid, kui veepinnal olevatel molekulidel. Järelikult on väikestes piiskades veemolekulid nõrgemini...
Описание слайда:
Molekulidel väikestes veepiiskades on vähem naabreid, kui veepinnal olevatel molekulidel. Järelikult on väikestes piiskades veemolekulid nõrgemini seotud kui veekihi pinnamolekulid – järelikult on seal pindpinevus väiksem. Kuid vee pihustamiseks on tehtud tööd ning väikeste piiskade summaarne pinnaenergia vee hulga kohta on suurenenud – seega mitte kogu töö pole konverteeritud soojuseks – töö on salvestatud pinnaeenergiasse, temperatuuri muutus on väiksem.

Слайд 239


NB! Jää moodustamine aeglustab vee jahtumist. Kui laineharjalt rebib tuul lahti veepiisku ja aurumine toimub õhukeskkonnas, siis ookean-meri ei jahtu...
Описание слайда:
NB! Jää moodustamine aeglustab vee jahtumist. Kui laineharjalt rebib tuul lahti veepiisku ja aurumine toimub õhukeskkonnas, siis ookean-meri ei jahtu – jahtub õhk – need asjaolu raskendavad täpsete arvutuste tegemist. Ja veel soojust kulub ka veepiiskadele suurema pinnakihi moodustumisele – pinnaenergia – ka see soojushulk võetakse õhult. NB! Jää moodustamine aeglustab vee jahtumist. Kui laineharjalt rebib tuul lahti veepiisku ja aurumine toimub õhukeskkonnas, siis ookean-meri ei jahtu – jahtub õhk – need asjaolu raskendavad täpsete arvutuste tegemist. Ja veel soojust kulub ka veepiiskadele suurema pinnakihi moodustumisele – pinnaenergia – ka see soojushulk võetakse õhult. Jää moodustumise vesi struktureerub – soojus kandub jällegi vee vedelale faasile ja jää moodustumine toimub aeglasemalt.

Слайд 240


MÄRGAMINE on vedeliku pinna kõverdumine vedeliku ja tahkise kokkupuutekoha läheduses. Märgava vedeliku korral on molekulaarjõud vedeliku ja tahkise...
Описание слайда:
MÄRGAMINE on vedeliku pinna kõverdumine vedeliku ja tahkise kokkupuutekoha läheduses. Märgava vedeliku korral on molekulaarjõud vedeliku ja tahkise molekulide vahel suuremad kui vedeliku molekulide vahel – vedelik valgub tahkise horisontaalsel pinnal laiali või moodustab tahkise vertikaalse piirpinna lähedal nõo. Mittemärguva vedeliku korral on molekulaarjõud vedelikus suuremad (kohesioonijõud) kui vedeliku ja tahkise molekulide vahel (adhesioonijõud) – vedelik moodustab tahkise horisontaalsel pinnal tilga või kumerdub tahkise vertikaalse pinna läheduses. MÄRGAMINE on vedeliku pinna kõverdumine vedeliku ja tahkise kokkupuutekoha läheduses. Märgava vedeliku korral on molekulaarjõud vedeliku ja tahkise molekulide vahel suuremad kui vedeliku molekulide vahel – vedelik valgub tahkise horisontaalsel pinnal laiali või moodustab tahkise vertikaalse piirpinna lähedal nõo. Mittemärguva vedeliku korral on molekulaarjõud vedelikus suuremad (kohesioonijõud) kui vedeliku ja tahkise molekulide vahel (adhesioonijõud) – vedelik moodustab tahkise horisontaalsel pinnal tilga või kumerdub tahkise vertikaalse pinna läheduses.

Слайд 241


Nähtava paksusega loigukesed puhtal pinnal – tähelepanu märgumisele ja pindpinevusele.
Описание слайда:
Nähtava paksusega loigukesed puhtal pinnal – tähelepanu märgumisele ja pindpinevusele.

Слайд 242


Märgumine – mida väiksem on nurk aluspinna ja vedeliku pinna vahel, seda paremini märgub aluspind – märgumine toimub ikka põhimõtte alusel – sarnane...
Описание слайда:
Märgumine – mida väiksem on nurk aluspinna ja vedeliku pinna vahel, seda paremini märgub aluspind – märgumine toimub ikka põhimõtte alusel – sarnane sarnases – vee puhul märguvad eelkõige polaarsed materjalid ja ei märgu vähepolaarsed (hane selga valatud vesi ei märga linnu sulgi).

Слайд 243


Gaasid ja vedelikud. Ainete olekudiagrammid. (Loeng 7), слайд №243
Описание слайда:

Слайд 244


Kapillaarsus ehk jõhvsus. Mida paremini märgub kapillaari pind, seda kõrgemale tõuseb kapillaarides vedelik. Punastes kapillaarides on pindade...
Описание слайда:
Kapillaarsus ehk jõhvsus. Mida paremini märgub kapillaari pind, seda kõrgemale tõuseb kapillaarides vedelik. Punastes kapillaarides on pindade vaheline nurk väiksem kui 90°; sinistes suurem kui 90° Pinnases on kapillaarid (joonisel punased) – vesi tõuseb pinnakihti ning on taimedele kättesaadav.

Слайд 245


Polaarne kovalentne side veemolekulis on tingitud kahest vabast elektronpaarist hapniku molekuli juures ning kindlustavad meremeestele lõputult...
Описание слайда:
Polaarne kovalentne side veemolekulis on tingitud kahest vabast elektronpaarist hapniku molekuli juures ning kindlustavad meremeestele lõputult erinevaid vaatepilte meresõidul.

Слайд 246


Polaarne vee molekul tagab, et molekul vee pinnal on nagu vedru otsas kinni. Nii hoitakse igat veemassist lahkuda üritavat molekuli veemassis kinni –...
Описание слайда:
Polaarne vee molekul tagab, et molekul vee pinnal on nagu vedru otsas kinni. Nii hoitakse igat veemassist lahkuda üritavat molekuli veemassis kinni – nähtus kindlustab meile imekauneid pilte lainetusest ja pindadest lainetel.

Слайд 247


Pindpinevus on see, mis võimaldab ka nii kergetel molekulidel nagu veemolekulid, käituda vedelikuna.
Описание слайда:
Pindpinevus on see, mis võimaldab ka nii kergetel molekulidel nagu veemolekulid, käituda vedelikuna.

Слайд 248


Vedelikuna käituvad veemolekulid võimaldavad valguse erinevatel lainepikkustel nendest moodustunud vedelikku (vett) läbida erineva kiirusega – ehk...
Описание слайда:
Vedelikuna käituvad veemolekulid võimaldavad valguse erinevatel lainepikkustel nendest moodustunud vedelikku (vett) läbida erineva kiirusega – ehk luua VIKERKAARI meres…

Слайд 249


…mis kõik on kordumatud mere lõputus kaleidoskoobis.
Описание слайда:
…mis kõik on kordumatud mere lõputus kaleidoskoobis.

Слайд 250


Pindaktiivsed ained on ühendid, mille lisamisel väheneb vedeliku pindpinevus (näit. seep). Pindaktiivsed ained on ühendid, mille lisamisel väheneb...
Описание слайда:
Pindaktiivsed ained on ühendid, mille lisamisel väheneb vedeliku pindpinevus (näit. seep). Pindaktiivsed ained on ühendid, mille lisamisel väheneb vedeliku pindpinevus (näit. seep). Märguvad pinnad - hüdrofiilsed pinnad (ioonvõrega mineraalid - silikaadid, sulfaadid, metallioksiidid ja hüdroksiidid). Mittemärguvad pinnad - hüdrofoobsed pinnad (metallid, enamik molekulaarse struktuuriga orgaanilisi ühendeid).

Слайд 251


Pindaktiivsed ained on pika süsinikuahelaga molekulid, mille ühes otsas on aktiivne rühm, näit. happerühm Pindaktiivsed ained on pika süsinikuahelaga...
Описание слайда:
Pindaktiivsed ained on pika süsinikuahelaga molekulid, mille ühes otsas on aktiivne rühm, näit. happerühm Pindaktiivsed ained on pika süsinikuahelaga molekulid, mille ühes otsas on aktiivne rühm, näit. happerühm (-COOH), sulfoonhappe rühm (-SO3H). C18H28SO3Na - nanodetsüülbenseensulfonaat. Molekuli ahela üks ots - vett tõrjuv (hüdrofoobne) - teine veelembene (hüdrofiilne) – seega pindaktiivsete ainete molekulid paigutuvad vedeliku piinale „trügides“ pindpinevust tagavate pinnamolekulide vahele. Tulemuseks on tasakaalustamata tõmbejõude vähenemine pinnal ning pindpinevuse vähenemine.

Слайд 252


Pindaktiivsed ained alandavad pindpinevust - hüdrofiilne molekuliosa seostub vee molekulidega, nõrgenevad jõud vee molekulide vahel, seega ka...
Описание слайда:
Pindaktiivsed ained alandavad pindpinevust - hüdrofiilne molekuliosa seostub vee molekulidega, nõrgenevad jõud vee molekulide vahel, seega ka pindpinevus vee molekulid saavad tungida väiksematesse lõhedesse ja pooridesse. Pindaktiivsed ained alandavad pindpinevust - hüdrofiilne molekuliosa seostub vee molekulidega, nõrgenevad jõud vee molekulide vahel, seega ka pindpinevus vee molekulid saavad tungida väiksematesse lõhedesse ja pooridesse. Eemaldavad mustust - hüdrofiilne ots seostub vee molekulidega, hüdrofoobne ots mustusekübekesega, nii viiakse mustus pesulahusesse.

Слайд 253


Pindpinevuse moodustumise mehhanism – pinnakihti „pingutab“ sissepoole suunatud resultantjõud – kompenseerimata on molekulidevahelised jõud vedeliku...
Описание слайда:
Pindpinevuse moodustumise mehhanism – pinnakihti „pingutab“ sissepoole suunatud resultantjõud – kompenseerimata on molekulidevahelised jõud vedeliku pinnal. Punasega markeeritud molekulide vahele paigutuvad osakesed vähendaksid paratamatult pinnaosakeste vahelisi tõmbejõude ning seega ka vedeliku pindpinevust.

Слайд 254


Seebid – joonisel mitsell “õli-vees”.
Описание слайда:
Seebid – joonisel mitsell “õli-vees”.

Слайд 255


Seepide (surfaktantide) ehk „pesemise“ toimemehhanism.
Описание слайда:
Seepide (surfaktantide) ehk „pesemise“ toimemehhanism.

Слайд 256


Seebimull – tekkimine on võimalik pindpinevus vähenemisel.
Описание слайда:
Seebimull – tekkimine on võimalik pindpinevus vähenemisel.

Слайд 257


Alkoholil on väiksem pindpinevus kui veel – veinipisarad.
Описание слайда:
Alkoholil on väiksem pindpinevus kui veel – veinipisarad.

Слайд 258


Alkoholil on väiksem pindpinevus kui veel – “veinipisarad” klaasi seinal. Alkoholil on väiksem pindpinevus kui veel – “veinipisarad” klaasi seinal....
Описание слайда:
Alkoholil on väiksem pindpinevus kui veel – “veinipisarad” klaasi seinal. Alkoholil on väiksem pindpinevus kui veel – “veinipisarad” klaasi seinal. Vein märgab klaasi tänu alkoholi (kui vähepolaarsete molekulidega aine) lisandile klaasi paremini kui vesi – veini pindpinevus on seetõttu väiksem kui veel. Klaasi pinnal olevast veinist lendub alkohol kergemini kui vesi. Klaasi seinal olevas veinis väheneb alkoholi sisaldus – lahuse pindpinevus tõuseb ja klaasi seinal moodustuvad “veinipisarad”. Pildil klaas “nutva” 13.5% Caluso Passito dessertveiniga.

Слайд 259


Pindaktiivsed ained takistavad mustuse tagasisadenemist - tensiidi molekulid ümbritsevad kohe mustuseosakese - tekivad mitsellid. Nii takistatakse...
Описание слайда:
Pindaktiivsed ained takistavad mustuse tagasisadenemist - tensiidi molekulid ümbritsevad kohe mustuseosakese - tekivad mitsellid. Nii takistatakse mustuseosakeste ühinemist ja tagasisadenemist. Pindaktiivsed ained takistavad mustuse tagasisadenemist - tensiidi molekulid ümbritsevad kohe mustuseosakese - tekivad mitsellid. Nii takistatakse mustuseosakeste ühinemist ja tagasisadenemist. Pindaktiivsed ained toimivad keemias (ja elus) tuntud põhimõtte alusel – sarnane sarnases – vesi-vees ja õli-õlis.

Слайд 260


NB! Sarnane sarnases. NB! Sarnane sarnases. Vesi ei segune õlidega – vee pindpinevus on suur – 7,2 x 109 N m-1 Vee dielektriline konstant on 80, 200C...
Описание слайда:
NB! Sarnane sarnases. NB! Sarnane sarnases. Vesi ei segune õlidega – vee pindpinevus on suur – 7,2 x 109 N m-1 Vee dielektriline konstant on 80, 200C juures, null kraadi juures on dielektriline konstant veelgi kõrgem – 87, jällegi suurema vesiniksidemete arvu tõttu.

Слайд 261


Mitsell – emulsioonis tüüp “õli-vees”.
Описание слайда:
Mitsell – emulsioonis tüüp “õli-vees”.

Слайд 262


Mitsell, võrreldes eelneva on mitsell pööratud “tagurpidi” – emulsioon “vesi-õlis”.
Описание слайда:
Mitsell, võrreldes eelneva on mitsell pööratud “tagurpidi” – emulsioon “vesi-õlis”.

Слайд 263


Mitsell. Hüdrofoobne “mustus” ja detergendid paigutunud hüdrofoobsed sabadega “mustuses” ja hüdrofiilsete “peadega” välispinnale.
Описание слайда:
Mitsell. Hüdrofoobne “mustus” ja detergendid paigutunud hüdrofoobsed sabadega “mustuses” ja hüdrofiilsete “peadega” välispinnale.

Слайд 264


Sfääriline mitsell.
Описание слайда:
Sfääriline mitsell.

Слайд 265


Liposoom, mitsell ja rakumembraani moodustumine, kõigi nende struktuuride moodustumise eelduseks pindpinevus.
Описание слайда:
Liposoom, mitsell ja rakumembraani moodustumine, kõigi nende struktuuride moodustumise eelduseks pindpinevus.

Скачать

Похожие презентации
Mypresentation.ru
Загрузить презентацию